Venekeelne telekanal koalitsioonileppesse?
Juhuse tahtel võib see isegi heaks ajastuseks osutuda. On ju äsja alanud koalitsioonileppe kirjutamine. Rahvusringhäälingu seisukohalt on selge, et kui leppes ei mainita venekeelse telekanali loomist, siis seda ka väga suure tõenäosusega ei tule. Selles mõttes oleks 2012. aastasse planeeritud debatt isegi hiljaks jäänud.
Eelnev väide võib esmapilgul tunduda paljudele kummaline, peab ju ERR olema oma valikutes sõltumatu, vastanduma poliitilistele suunistele. See kehtib siiski olemasolevate programmide ja iga üksiku saate kohta. Kanalite arv ja nende tegemiseks vajalik rahastamine on poliitilised otsused, millest esimene peab kajastuma ERR-i, teine riigieelarve seaduses. Eriti kehtib see venekeelse kanali suhtes, mille loomine ja käigus hoidmine nõuab riigilt märkimisväärselt suurt summat.
Huvitav on kallis
Praegu maksab ETV1 programmi tootmine ja levitamine pisut üle kümne miljoni euro aastas. Venekeelne ei tohiks olla kehvem ning seetõttu ka oluliselt odavam – konkureerida tuleb kümnete, Venemaal kordades suurema raha eest loodud kanalitega. Huvitavat ja kasulikku programmi saab aga teha ainult suure raha eest – selle reegli kehtivust on praktikas korduvalt tõestatud. Seega, kui venekeelne telekanal asutada, tuleb siht võtta aastakümneteks, arvestades, et igal aastal tuleb sellesse investeerida. Alustada tuleks minimaalselt kaheksa miljoni euro tasemelt. Kuigi kuskilt pole võtta kindlust, et selle raha eest on võimalik toota näiteks PBK-le konkurentsivõimelist programmi – mitte ainult vaatajate arvu tasemel, tarvis on ka köitvat ja mõjukat sisu. Ei tasu uskuda „asjatundjaid”, kes arvavad, et sisukat teleprogrammi, mida Eestis elavad venelased vaataksid, saab toota odavamalt. Pigem võiks kahelda eeltoodud väites, nagu saaks kaheksa miljoni euro eest juba mõjuka kanali. Teisisõnu, ERR-i eelarve peaks kasvama vähemalt neljandiku võrra, kui selle kanali loomise tellimus meile antakse. Elu on näidanud, et nii kaalukad otsused sünnivad ainult valitsevate erakondade poliitilise konsensuse alusel. Nii et lähemad paar nädalat peaksid andma meile venekeelse telekanali tuleviku suhtes võrdlemisi suure selguse.
Eelnevaga ei taha ma sugugi veeretada kogu vastutust kahe koalitsioonikõnelusi pidava erakonna kaela. Tegelikult puudub neil kohustus käsitleda koalitsioonilepingus selliseid teemasid nagu integratsioon, muukeelne inforuum või venekeelne telekanal. Mõelgem korraks tagasi valimiseelsele perioodile ja ajakirjanike algatatud arvukatele debattidele, arvamusliidrite arutlustele ja huvigruppide ettepanekutele. Ei meenu, et venekeelse vähemuse teema selles kontekstis oleks kordki tõsisema debati käivitanud. Ainsaks pidepunktiks on Reformierakonna programmis toodud lubadus: jätkame mitmekeelset teabepakkumist, sealhulgas ERR-is ja sotsiaalmeedias. Venekeelse telekanali asutamiseks on sellest ilmselgelt vähe. Võimalik, et Eesti Päevalehe veetav debatt annab tõuke teema lülitamiseks koalitsioonikõneluste päevakorda. Kuigi me ei tea, kui tõhus on see praegu, kui valimiste eel sellest üldse juttu ei olnud.
ERR-i seisukoha olen üsna ühemõtteliselt välja öelnud. Kuni pole saanud riigieelarvest plaanitud rahastust kultuurikanaliks kavandatud ETV2 programm, oleks meie poolt vastutustundetu rääkida kolmanda, venekeelse kanali loomisest. Tuletan meelde, et valitsuse või vähemalt MKM-i poolt vaadatuna oli ETV2 mõeldud selleks, et motiveerida inimesi digipöörde kasuks otsustama, ja ERR-i seisukohalt tuli see luua, et digipöörde järel kasvavas konkurentsis ellu jääda. Paari venekeelse saate lisamine oli ja on siiani projektipõhine, aprillisündmuste järelmõjust kantud, sest riigieelarvelist eraldist ei ole nende tegemiseks suurendatud, raha on tulnud ühekordsete taotluste alusel integratsiooni sihtasutuselt.
Tegelikult oligi see peamine põhjus, miks ERR-i arengukavas viidati vajadusele luua suurem selgus venekeelsete saadete tuleviku suhtes. Juhuslik ja minimaalselt hädatarvilik rahastamine, mis võimaldab teha ainult paar saadet nädalas, ei suuda köita venekeelse auditooriumi tähelepanu. Väide, et neid saateid paremini reklaamides jõuaksid need palju suurema hulga vaatajateni, ei ole tõestust leidnud.
Reklaami on tehtud
Nii massiivset reklaamikampaaniat, kui tehti saatele „Vandekohus”, on saanud ainult väga üksikud meie telesaated. Välireklaamid saatejuhtide üleelusuuruses piltidega, printreklaamid venekeelses meedias, internetireklaamid ja raadioklipid R4 eetris – kõik see oleks pidanud andma arvestatava tulemuse. Kui 2010. aasta septembris asendus „Vandekohus” saatega „Kolmnurk”, toimus taas ulatuslik kampaania venekeelsetes telekavades ja portaalides ja Raadio 4 tutvustab saadet oma programmis pidevalt.
Selle asemel, et kergekäeliselt rehmates öelda, et reklaami on vähe tehtud, tasuks mõelda, kui tõhus reklaamikanal on ERR-i enda Raadio 4, mis jõuab oma saadete kaudu pea kahe kolmandikuni venekeelsest auditooriumist . Seda teades oleme R4 oma venekeelsete telesaadete tutvustamiseks ka tublisti kasutanud. Mis veel? Iga nädal reklaamib ETV2 järjepidevalt kõiki olemasolevaid venekeelseid saateid venekeelse AK juures. Kõiki saateid ning uuendusi, mis ERR on venekeelse inforuumi arendamiseks käivitanud, on tutvustatud siinses venekeelses kirjutavas pressis ning ETV2 kava ilmub venekeelsetes telekavades.
Jääb lugeja otsustada, on seda vähe või palju, aga ei saa unustada, et reklaam maksab, ja siiani on need kulud kaetud eestikeelse programmi arvel.
Mingil hetkel tuleb aprillisündmustest tõuke saanud emotsionaalsele tegevusele punkt panna ning viia arutelu ja teod ratsionaalsele pinnale. Nüüd on see arutelu alanud, plaanitust varem ja pisut rabedalt, aga sellel võib, nagu alguses viidatud, olla positiivne tulemus.
Kuni puudub selgus, jätkame sellega, millega oleme vene keelt kõnelevatele vaatajatele mõeldes alustanud. Samal ajal suurendame rahaliste võimaluste järgi eestikeelsete saadete tõlkimise mahtu, ja nagu on võimalik lisada valitavad subtiitrid ka kaabelvõrkudes, loodame jõuda selleni, et kõik eestikeelsed telesaated on varustatud venekeelsete subtiitritega. Väljaspool igasugust debatti on aga venekeelse AK, Raadio 4 ja portaali rus.err.ee hea töö jätkumine.
