Kui vaadata Emori uuringuid, siis kaks kolmandikku elanikkonnast sooviks sel teemal isegi rahvahääletust, mis näitab, et inimesed ei usalda eurole ülemineku otsust valitsusele ning üldine arvamus on pigem negatiivne.

Seda tõestab ka Teabekeskuse Oma Riik uuring, mille järgi pool Eesti rahvast on euro vastu. Mida kaugemale Tallinnast minna, seda raskem on eurole toetust leida. Hirm on suur, ja seda enam, et väga paljude inimeste jaoks ei ole see esimene rahareform elus ning seni kõik raha vahetamisega seotud sündmused ei ole rahvale soodsad olnud.

Riigil oleks vaja süsteemset ja strateegilist lähenemist – kõik hirmud ja stressiallikad oleks vaja kaardistada lähtuvalt inimeste gruppidest, ja siis juba välja töötada PR-strateegia ning tegevustekava vastavalt eesmärkidele, kus eraldi tegevused oleksid suunatud erinevate hirmude ja probleemidega inimestele.

Loodetavasti rahandusministeeriumi juhitav riigi euroteavituse kampaania seda kõike ka hõlmab. Kui me räägime just venekeelsest elanikkonnast just Ida-Virumaast, siis peamine küsimus, mis tekib, on see, mis kanalite kaudu jõuab informatsioon nendeni.

Ei ole mõtet oma teavitustegevus panustada vaid venekeelsele Aktuaalsele Kaamerale, mis on niigi peale ETV2 kolimist vaatajaid kaotanud.

Pole ka väga mõtet osta reklaampinda või avaldada artikleid pealinnas välja antavates venekeelsetes lehtedes nagu Den za Dnjom või MK-Estonija, mida enamasti ka loetakse Tallinnas, kus venekeelsetel inimestel probleemid info kättesaadavusega on minimaalsed.

Ida-Virumaa inimeste peamisteks infoallikateks on endiselt televisioon ja raadio. Ikka hangitakse infot PBK „Novosti Estonii“ uudisteprogrammist, Raadio 4 või Russkoe Raadio saadetest. Russkoe Raadio on viimastel andmetel saanud Eestis kõige populaarsemaks raadiokanaliks vene elanikkonna seas, edestades isegi „igavest liidrit“ Raadio 4.

Raadio 4 eetris on iga päev ka eraldi Narva stuudio, mis edastab informatsiooni just Narva inimestele. Kui eesmärk on tõepoolest nende inimesteni jõuda ning aidata neid uuendustega hakkama saada, siis mõistagi tuleks informatsiooni edastada võimalikult palju just vene keeles.

Ja seda väga lihtsal põhjusel: emakeeles edastatav informatsioon on alati arusaadavam ja usaldusväärsem, sest mida vähem tekkib kommunikatsiooniprotsessis „müra“ nagu näiteks võõrkeele kasutamine, tõlkimine või peale lugemine, seda paremini ja õigemini informatsiooni ka vastu võetakse.

* Küsisime Jekaterina Eilartilt kommentaari eilses Eesti Päevalehes ilmunud artikli „Narvalased pelgavad euro tulles hinnatõusu“ valguses.