-Pihkva kuberner Andrei Turtšak on tutvustanud programmi, mille eesmärk on säilitada setude rahvus, nende olme ja kultuur. Kaugemas perspektiivis meelitada setusid Eestist Venemaale elama. Kui tõsiselt võetav ja realistlik see programm on?

Praegu küll ei ole see plaan realistlik. Esiteks, miks on üldse sealt poolt ära tuldud? Miks inimesed oma kodud maha jätsid? See oli selle pärast, et nad ei saanud suhelda Eesti pinnal olevate rahvuskaaslastega. Setumaad lõhestav nn piir või kontrolljoon halvas ja takistas läbikäimist ning liikumist. See on ka antud juhul väga oluline põhjus, miks Pihkva kuberneri plaan ilmselt tööle ei hakka.

Et sinna (Vene poolele – toim.) tagasi minna, siis peab olema see aed maha võetud ning siis tulevad need kõik omandiküsimused. Kas on võimalik saada ametlikult maa tagasi, et saaks oma koju minna? Kõikidel ei ole see kindlasti võimalik kui need maad on kellelegi teisele ära antud. Need on kõik praktilised käigud, mis oleks vaja teha.

Koht ja maa, kus elada, on seal väga ilus. Need, kes on seal elanud ning nende lapsed ja lapselapsed teavad nende kohtade väärtust. Kui eelmainitud takistused saavad eemaldatud, siis ma ei ütle, et see on ebatõenäoline, et sinna minnakse tagasi.

-Praegu olete siis pigem seda meelt, et Pihkva kuberneril ei õnnestu setusid Eestist ära meelitada?

Siinkohal ei toimu mitte midagi kiiresti. Selleks peavad olema tingimused, et sinna elama minna. Kui sul on ainult maa ja muud ei midagi, siis mitte üks inimene ei taha minna sinna.

Peaks olema ühiskondlik süsteem, mis tagaks selle, et seal saaks elada. Aga kui läbirääkimiste tulemusel mingisugused olulised asjad muutuvad, siis miks mitte sinna elama minna.

-Mis peaks esimene suurem muutus olema, et asjad kuhugi suunas liikuma hakkaksid?

See ülekäimine. Ei tohi olla sellist okastraati. See ei ole tegelikult piir. Meie jaoks on see kontrolljoon, kuigi ametlikult räägitakse piirist. Ükskõik, kuidas seda nimetada, siis see on esimene takistus.

Me ei saa normaalselt Vene poolel ka niisama külas käia. See on ka põhjus, miks sealt on Eesti poolele ära tulndud. Kontrolljoon on täiesti esimene küsimus, alles pärast seda saab hakata rääkima teistest asjadest.

Hooned on lühiajalised, metsad on natuke pikaajalisemad, kuid maa on jääv. See oleks väga tore kui me saaksime oma maa täita oma rahva ehk iseendaga.

Toimetaja: Erik Rand