Tegemist ei ole rahvusvahelise lepinguga, kuid samas on see ikkagi kokkulepe, kus deklareeritakse suurt hulka hoiakuid ja tegevusi migratsioonialal. Lepet võidakse hilisemas praktikas asuda tõlgendama rahvusvahelise tavaõigusena riikidele, kes sellega ühinesid.
Globaalse ränderaamistiku rakendamisel säilib riikide suveräänne õigus riikliku rändepoliitika kujundamisel ja elluviimisel ning piiride kaitsel. Ränderaamistik tähendab Eesti jaoks seniste poliitikate jätkamist ega too meile kaasa uusi kohustusi.
