„Mõistet nagu „Eesti majandus“ ei ole tegeliktult olemas. Eesti nii-öelda majandus koosneb üksikute ettevõtete tegevusest regionaalsel turul,“ rääkis kunagine rahandusminister Veskimägi Päevaleht Online’ile.

„Pigem on küsimus selles, kuidas mõjutab globaalselt toimuv Eesti ettevõtete tegevust, mitte abstraktset Eesti majandust. Kõik see, mis oli enne USA investeerimispanga Lehman Brothersi pankrotti lähtus meie enda struktuursetest probleemidest,“ jätkast ta.

Veskimägi ütles, et selles, mis on sündinud forsseeritult pärast Lehman Brothersi juhtumit, on mängus mõlema teguri sünergia.

„Kuna Eesti on väga perifeerne piirkond ning maailmas toimuvad finantssüsteemist lähtuvad mõjud reaalmajandusele saabuvad meieni läbi Skandinaavia, siis jõudsid need muutused siia alles nüüd oktoobri lõpus või novembri alguses,“ lisas ta.

„Me alles hakkame sellesse perioodi jõudma, kus tuleb muutuvate oludega kohanduda. Olukorda, kus vara hinnad on väga all, raha kättesaadavus olematu, kuid selle hind kõrge,“ rääkis Veskimägi.

Euro kasutuselevõtt parandaks olukorda

„Finantsturgudel toimuva suhtes võib nõustuda Georg Sorosega, kes on öelnud, et globaalne majanduskriis on jõudnud praegu ilmselt oma haripunkti ning finantssüsteem on hakanud vaikselt rahunema,“ arvas Veskimägi.

„Reaalmajanduses, eriti sellistes perifeersetes üleminekumajandustes nagu Eesti, on raskem aeg kindlasti veel ees,“ märkis ta.

Selleks, et kriisist välja tulla on Veskimäe sõnul vaja mingeid uusi väga tugevaid positiivseid impulsse, et turud saaksid negatiivsest emotsioonist üle ja kapitali omanikud oleksid valmis ressursse Baltikumi paigutama.

„Kapitalita pole arengut. Selleks on aga vaja tugevaid positiivseid sõnumeid,“ nentis ta.

„Võtame näiteks nädalavahetuse Parex Panga juhtumi. Praegu läheb siit jätkuvalt ainult negatiivseid signaale välja. Ma arvan, et vindumine saab olema pikaajaline,“ rääkis Veskimägi.

Veskimäe hinnangul oleks tugev positiivne signaal väljaspoole see, kui Eesti suudaks täita Maastrichti kriteeriumid ning võtta kasutusele euro.

„See oleks kapitaliomanikele tugev sõnum, et siia tasub uuesti ressursse paigutada ning siin on stabiilne ja aktiivne investeerimiskeskkond,“ lisas ta.