Viieaastased eluga silmitsi
Kaksikvennad pidid oma viieaastasel sünnipäeval, riidepambud käes, lahkuma neile korduvalt koduks olnud ääsmäe varjupaigast Harjumaal. Eesti esimene laste turvakodu sulges rahapuudusel uksed.
"Ema jättis poisid vähemalt tuppa maha, mina saatsin nad tagasi koduvalda Keilasse, teadmata, mis neist edasi saab," räägib ääsmäe varjupaika juhatanud Helje Roolaan. Terves Harju maakonnas ei ole enam ühtegi kohta, kuhu kasvõi ajutiselt paigutada hooletusse jäetud või vägivalla all kannatavaid lapsi. Ei ole ka lastekodu.
6. märtsi, varjupaiga tühjaks tegemise hommikut ei suuda Helje Roolaan pisarateta hääles meenutada. "Kui poisid said aru, et peavad ära minema, tegid nad meile sellise klotsisõja, et..."
Kaksikutest vennad viibisid ühtekokku ääsmäe varjupaigas kuuel korral. 15. juuni 1994 tähistab varjupaiga päevaraamatus vendade esimest, 20. veebruar 1996 viimast tulekut. Sinna vahele mahub lisaks kuu aega elu Lõuna-Eestis Taheva lastesanatooriumis. "Ema elukaaslasel oli lahtine tuberkuloos," selgitab Helje Roolaan. Poisid on õnneks siiski terved.
"Ema on allakäinud alkohoolik," teab Helje Roolaan rääkida. "Algul kutsusime ta varjupaika poisse vaatama. Lubas, et läheb Wismari haiglasse viinaravile. Oleks ehk läinudki, kui raha oleks olnud... Projekt "Lapsele oma kodu" üritas ka teda aidata, aga ta valetas ja vassis neile kogu aeg..." Pere viis vanemat last õpivad internaatkoolis, kus riik neid toidab ja katab.
Koduvallas pakkusid kaksikvendadele veidikeseks ajaks peavarju seitsme päeva adventistid. Praegu on poisid Keila haiglas tervist kosutamas. Oma koju ei naase nad tõenäoliselt enam kunagi. Keila valla sotsiaalsekretäri Reet Uusbergi sõnul vormistatakse vallas pabereid, taotlemaks emalt kohtu kaudu vanemlike õiguste äravõtmist ja poiste paigutamist Keila SOS-lastekülasse. Kui kaua see kõik aega võtab, ei oska Reet Uusberg ennustada. Ajutist elupaika on aga poistele väga raske leida. Haiglapäevad on ju väga piiratud.
Viieaastastel kaksikvendadel on siiski vedanud, et nad on sisse kirjutatud Keila valda. Nii Helje Roolaan kui Reet Uusberg teavad aga rääkida paljudest ei-kellegi-lastest, keda ükski vald omaks ei taha pidada. Ka riik mitte.
Riigi rahaga viie aasta eest loodud ääsmäe varjupaika pidas viimastel aastatel ülal Saue vald üksinda. Tänavu 27. veebruaril leidis volikogu, et vallale käib üle jõu pidada üleval varjupaika, mille eelarve on ligi pool miljonit krooni aastas. Seda enam, et Saue valla enda lastele nii suurt ja kallist varjupaika vaja polnud. Läbirääkimised teiste Harjumaa valdadega jõudude ja raha ühendamiseks ei andnud aga tulemusi.
Helje Roolaan pöördus rahataotlustega ka riigi poole, pakkudes välja erinevaid sotsiaalteenuste projekte, ent asjata. "Seadused kohustavad kohalikke omavalitsusi turvakodusid ülal pidama, aga kui vallad ei jaksa või ei taha seda teha, peaks riik siiski kasvõi piskuga appi tulema," arvab endine juhataja. "Abivajavaid lapsi on nii tänaval kui kodus. Me teame seda, kuid ei saa neid aidata."
Varjupaiga avamispäeval viie aasta eest kogunes ääsmäele hulganisti tähtsaid õnnitlejaid. Sulgemispäeval jagas juhataja Helje Roolaan üksinda koolitatud kasvatajatele tööraamatuid ja tänusõnu.
PILLE LIIMAL
