Viimsi abivallavanem: Viimsist võiks kujuneda Põhjamaade Silicon Valley

Viimsi ettevõtjate ümarlaual jõudsid ettevõtjad järeldusele, et ka Viimsi peab saama linnaks. Nii oleks Viimsi tõsiseltvõetavam, sest lihtsam on pidada läbirääkimisi Tallinnaga (kas või näiteks ühistranspordi või turismiatraktsioonide korraldamise üle) ja mis ka oluline: nii on lihtsam Viimsit turundada ehk turiste ja elanikke Viimsisse meelitada.

Viimsi valla rahvaarv läheneb 20 000 ning on suurem kui Viljandi oma (Viljandis 1. jaanuari seisuga 17 958; Viimsis värsketel andmetel 19 307 elanikku). Viljandi on uhke Eestis rahvaarvult kuuendaks linnaks olemise üle, muidugi koos kultuurikolledži, folgi ja järvega. Mille üle meie siin Viimsis uhked saame olla?

Jah, Viimsi tugevus on turvaline ja looduskaunis elukeskkond. Aga täna on Viimsi Tallinna eeslinn, kus käiakse magamas, puhkamas ja sportimas. Me vajame Viimsile kaasaegsemat ja moodsamat nägu ja kuvandit kui lihtsalt magala või kaunis elukeskkond. Valla arengukavas oleme sõnastanud Viimsi arengueesmärgina Viimsi kui parima elukeskkonna. Parima elukeskkonna osa võiks olla ka moodsad ja kodulähedased targad töökohad. Paljud viimsilased kulutavad oma päevast kaks tundi Tallinnasse mõnda büroomajja tööle sõitmiseks. Aeg on ülimalt küps kinnistada valla ruumiliselt selgemad visioonid, kuhu täpsemalt ja millised mahuks võiks neid tarku töökohti looma hakata. Ja seda ilma erasektorita ühepoolselt teha ei saa. Täna on tunda erasektori initsiatiivi, dialoogi ja tahet. Ja omavalitsuse roll on siduda parimad ideed ja praktikad ning aidata neid ellu viia.

Et tarku töökohti omavalitsusse luua, selleks peavad pingutama kohalik omavalitsus, ettevõtjad, haridusasutused ja kolmas sektor. Targad töökohad ehk suurema lisandväärtusega töökohad tähendavad reeglina töötajale kõrgemat tasu ja riigile ning omavalitsusele kõrgemat maksutulu, suurendades seeläbi kohaliku omavalitsuse eelarvet proportsionaalselt rohkem kui väiksema lisandväärtusega töökohad. Samuti suurendavad töökohad teenuste arvu, mis on vajalikud tarkade töökohtade ümber. Üks tark töökoht loob lähikonda Proeksperdi tootejuht Kunnar Kukk ja Tendensor International AB tegevjuht Pärtel-Peeter Pere sõnul vähemalt viis töökohta: töötegijale vaja on juuksurit, arsti, süüa, kohvikuid, meelalahutust ja muudki. Tark töökeskkond ühilduks elukeskkonnaga ja pakuks inimestele seda, mis panevad ühe või teise linna, asukoha ja töökoha kasuks otsustama.

Viimsis on parem kui Ülemiste Citys

Kahjuks ja õnneks ei ole meil ruumi, et siia luua suuri logistika- või tööstusparke. Ja paljudel kogukonnaliikmetel pole ilmselt ka selliseid ootusi… Viimsi on kolmest küljest ümbritsetud veega, mis seab igale meie tegevusele väga konkreetsed raamid. Meil on vaja teistsuguseid investeeringuid. Investeeringuid nähtamatusse varandusse ehk sellesse, mis on peas. Me vajame tarku töökohti, mis annavad kõrget lisandväärtust. Selle eeldus on aga kõrgel tasemel ja kättesaadav rahvusvaheline üldharidus ja tugev haridusvõrk. Tugev haridusvõrk meil juba on. Miks mitte ka tulevikku vaatav innovaatiline ülikool või mõne rahvusvahelise ülikooli filiaal?

Me räägime Eestis pidevalt võõrtööjõust ja kui oluline on, et haritud võõrtöölised on teretulnud eriti just tarkadel töökohtadel. Me peame mõistma, et ilma IB-koolita on see võimatu. Oleme tarkade töökohtade loomise dialoogi kogukonnas pikki aastaid pidanud, kuid kahjuks pole veel vallamajja sisse astunud ettevõtjat, kellel oleks kindel arusaam ja selge plaan tarkade töökohtade loomiseks.

Oleme pakkunud tasuta aastaid tagasi kaunist Tallinna kilukarbivaatega merelähedast kinnistut IT Agentuuri peakontori loomiseks Viimsisse kui rahvusvahelise tarkade töökohtade mudelnäidiseks. IT Agentuuri peakontor rajati väidetavalt logistilise asukoha argumentide tõttu Ülemiste Citysse … Tegelikkuses pole ju tarkade töökohtade loomisel asukohaloogikal sedavõrd väiksel alal nagu Tallinn ja lähialad vahet. Lennujaama jõuab Viimsist 20 minutiga.

Kaubanduskeskuste keskusest hariduskeskuseks

Viimsi vallas on planeeritud tulevikukooli nn Bastioni krundile aastaid ning oleme koostöös Viimsi teadus- ja tehnikahariduskeskus SA-ga kavandanud Bastioni krundile rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavaga IB õppe (International Baccalaureate) digitaalse õppesuunaga moodsat kooli. Koos järgmisel sügisel Viimsis avatava riigigümnaasiumiga teeks rahvusvahelist IB-haridust andev kool Viimsist tõsiseltvõetava üldhariduskeskuse. Tugev, mõtestatud ja rahvusvaheline haridusvõrk loob eeldusi tarkade töökohtade ettevalmistamiseks.

Kindlasti peab omavalitsuse haridusvõrk toetama valla ettevõtluskeskkonda. Ja ettevõtluskeskkond omakorda tarkade töökohtade loomist. Viimsi vallal on suur potentsiaal saadagi hariduskeskuseks, kuhu tullakse hea hariduse pärast. Koolidel on see hea omadus, et nad toovad just noori, kellest sünnib ka järelkasv ettevõtetele. Põhjust on pingutada, et Viimsisse tekiks ettevõtted, milles on targad töökohad ja korralik IT-taristu.

Vallajuhtide ülesanne on teha õigeid otsuseid: Haabneeme vallakeskus tuleb selgemini mõtestada ja välja arendada. Seda tuleb teha koostöös spetsialistide ja ettevõtjatega, et tekiks moodne vallasüda, kuhu on põhjust tulla ka muudel asjaoludel kui piima ja printeri paberi järele. Viimsi vallast võiks kujuneda Põhjamaade Silicon Valley, kuhu kogunevad tehnoloogiaettevõtted ja klastrid.

Neil peab olema siin nii hea ettevõtluskliima kui ka nende peredel hea ja turvaline elada. Räni meil ei ole, aga on parim elukeskkond – valla asi on luua ka parim ettevõtluskeskkond. Samal ettevõtjate ümarlaual rääkis Ain Hanschmidt, et tema sattus ühe reisi ajal linna, mida reklaamiti kui maailma parimat linna elamiseks. Linn asus vist Itaalias ja see olevatki olnud ilus ja tore koht, mida saabusid vaatama väga paljud ainult sellepärast, et nad olid ise nii välja reklaaminud ennast.

Talsingi tõmbaks kogu Eesti käima

Viimsi võiks ihata endale Tallinna, täpsemalt Eesti värava staatust. Peame hästi kiiresti valmis tegema Soome tunneli ja me näeme, et Tallinna merelähedased alad puhkevad kohe õide.
Soomlaste jaoks ei ole tähtis mitte maismaatee Rail Balticu vahendusel Euroopasse, vaid odavmaa Eesti eeliste ära kasutamine. Selle perspektiiv on veel vähemalt 20 aastat, kui kõrvutada Hiina arengut odavtööjõumaast rahvusvaheliseks ärikeskuseks.

Mina unistan, et Viimsi 12 saart võiksid ääristada Talsingi (Tallinn-Helsingi) ühislinna kõige kuumema töö- ja elukeskkonna tulekumasid. Tulevikus on normaalne, et soomlased tulevad Eestisse tööle, mitte vastupidi. Miks – sest meie ei ole veel keskendunud ainult heaolu nautimisele, vaid selle poole pürgimisele. Meil on eelis veel pikkadeks aastateks – olla motiveeritud.