VIIRE VILJANDIST: Kaheteistkümne kiri
See lugu nüüd ikka sellega seotud, et Riigikogus vaielused pooleli, et kas kommunism mõista nüüd hukka või mitte. 12-kirja autorid jälle leiavad, et kommunism nagu fashism ja kapitalismki on kõik modernismuse sünnitused ja järelikult tuleks hukka mõista hoiopis nende ema – see on siis MODERNISMUS ISE, mitte ainult üks selle väljendusvorme.
Ma panen selle 12-kirja siia sisse ilma luba küsimata, sest ega ma täpselt teagi, kes selle autorid on. See ike nihuke salaprojekt nagu tuumasõjaks valmistumine või L. Koidula nimelise varastatud raamatute kogu asutamine.
Nüüd aga siis kiri ise:
12-e KIRI
Nõuame modernistliku ajastu, mis tõi meile imperialismi, kapitalismi, kommunismi, faðismi, natsionalismi, shovinismi ja totalitarismi - HUKKAMÕISTMIST.
See ajastu on meid toitnud võltsideaalidega, nii et oleme olnud programmeritud progressile iga hinna eest, on muserdanud meie elud, teinud meist silmakirjatsejad.
Nii, et oleme olnud sunnitud uputama oma valu alkoholi ja sööma seeni, mis on tsirodeerinud meie maksad ning defluktueerunud meie tsentralaju lukubratsioonide agagnostika.
Mis on predisponeerunud meid jääma elu marionettideks ja arlekiinideks, selle asemel et jõuda absoluudini ja ajendanud meid pagema meeleheitetoksiinidest mültivate miasmide destruktiivselt plerofeerunud degrafiidse nõutuse lämmatavasse apokadastiseisse.
Ma küll ei saa kõigest aru, mis siin öeldud on, aga mulle tundub see vägev.
See tuletab natuke meelde üht Harri Kingo kirja :
“Mu lapsepõlv oli karm nagu paljudel meist - ei McDonald'sit, ei reklaami TV-s, ei banaane, ei Kroonikat, ei sariseepe, ei erakondi, ei vaba ajakirjandust... ei midagi üldse! Me hulpisime tinglikult Pimeduse Ookeanil, omamata ühtegi tõsiseltvõetavat orientiiri jõudmaks Suure Meistri valgest marmorist LINNA, kus viimase koeragi väljaheidegi peegeltänavail oleks raiutud välja puhtaimast marmarmonoliidist kuldse peitliga... Me pidime ise ja vaid enesele lootes jõudma inimkonna ropp-loome saladustesse... Sellele vaatamata me kasvasime ja arenesime nagu umbrohi - visalt ja ennastohverdavalt.”
Kui see 12-e kiri nüüd Riigikogusse saata, siis nemad ei saa vist ka aru. Aga muljet peaks ikka avaldama. Ja kes see siis ennast päris lolliks tahab tunnistada. See kiri nagu alasti kuninga riided. Nõudmise osa tuleks aga selgelt sõnastada.
Ja me Jürgeniga arvasime, et kui nüüd ikka alla kirjutada, siis võiks tõesti ikka kompensatsiooni ka küsida. Jumala eest, missugune hirmus värk ike, kui mõtlema hakata.
Modernismus ja selle mültivad misasmid No jube ju. Kas pole?
Aga 11-kirja autrorid ongi seda juba teinud:
“Nõuame õiglaste kompensatsioonide kiiret väljamaksmist veel elavatele modernismiohvritele, nende elamistingimuste parandamist ning pensionifondide toestamist kõigi vajalike sammastega. Nõuame
modernismi ja valgustusaja kuritegelikuks kuulutamist.”
Selle võiks siit lihtsalt juurde kopida ja siis võiksime meie alla kirjutada küll. Jürgen ütleb, et valuraha summa peaks olema ka selgelt välja toodud ja et kui vanadele siis maksta. Ja kui palju. Ma ei tea.. Mis teie arvate?
Ja andke siis veel nõu keda suvepeole esinema kutsuda ja mida seal ülepea teha?
Isver, ma oleks hoopis unustanud, et me kuulutame välja ka luulekonkursi ja teine päev teeks siis teatavaks luulevõistluse võitjad. Auhinnaks on ÜKS SUUR ASI. Esimene töö on juba saabunud - Maria nime all:
TIS IS MAI VÄMILI
Ai häv tu totters änd ö vaif tuu.
Mai totters sed thät aim ö littl stjupid, tei never lai
Mai kät is veri ivl.
Mai vaif is ä fätt bits. Si heits mi.
Mai ämm kännt liiv in piis still aim alaiv.
Mai onlist friend is TiiVii.
Ai von mani, pat mai kät eit it.
Näu ju nõu evriting mai vämili.
Ja siis on ka veel äraarvamise võistlus, et mis see ÜKS SUUR ASI on?
Kui teil on veel ideid, siis laske tulla.
Siiralt
teie Viire
