Auditis käsitletav BeSt programm on siis toetusskeem e-õppe ainete ja videoloengute loomiseks. Olen olnud aktiivne videoloengute lektor ehk siis loengutoetuste taotleja ja loengute läbi viija.

Enamiku minu poolt loetud loengute tehnilise tarnimise on teostanud mulle kuuluv osaühing Böhm & Voss, mis siis oli ka lõplikuks toetuse saajaks. Ülikooli audit ei ütlegi paraku täpselt, mida süüks soovitakse panna. Minu käsutuses olev esialgne versioon ütleb, et tuleb täiendavalt uurida, kas toetuse kasutamisel esines väärkasutust. Ametlikku auditit ei ole mulle senini tutvustatud.

Pigem on tänane pahameel tingitud ideest, et mis mõttes ülikooli töötajad näitavad üles isiklikku initsiatiivi toetuste otsimisel ja tööde teostamisel väljaspool oma tavalisi kohustusi ja kuupalka.

Väidetavalt kasutasite Ulrika Hurdaga BeSt programmi raames toetusrahasid alusetuteks väljamakseteks. Kui suurtest summadest käib jutt?

Ei mina, ega teie küsimuses mainitud Ulrika Hurt, ei saanud alusetuid välja makseid teostada ega nõuetele mitte vastavaid töid vastu võtta, sest meist kummalgi polnud selleks pädevust.

Seega ei saanud ei mina ega Ulrika Hurt olla toetusrahade määrajad, eraldajad ega tehtud töö vastuvõtjad. Toetuse eraldajaks ja töö hindajaks ning vastuvõtjaks oli Lehti Pilt.

Toetusrahade välja maksmine toimus ainult sajaprotsendiliselt teostatud toote esitlemise ja hindamise järel, seega oli võimatu olukord, kus raha saadi aga toodet ei teostatud, või siis tarniti toode, mis ei vastanud kvaliteedile. Iga toode hinnati, võeti vastu ja toetati eraldi.

Samuti kontrolliti põhjalikult iga toetuse maksmise eel, kas toetuse saaja ei riku Tartu Ülikoolis kehtivaid reegleid seotud isikutega toestatavate tehingute osas. Toetus kanti üle ainult olukorras, kus toode vastas e-õppe keskuse nõuetele ja toetuse saaja vastas TÜ rahandusosakonna poolt seatud tingimustele. Näiteks, kui loeng oli minuti jagu liiga lühike, siis tuli videoloeng ümber teha.

Juhul, kui uurimine peaks leidma alusetuid väljamakseid BeSt programmis tuleks pöörduda inimeste poole, kelle nende otsuste osas reaalne otsustusõigus ka oli. Mina isiklikult ei tea ainsatki Best programmi toodet, mis oleks saanud alusetud toetust, samuti ei too ka ülikooli audit asjakohast näidet.

Asja uurib prokuratuur, kas saate väita, et neil kahtlustustel pole mingit tõepõhja all? Või küsida teisiti: kas olete juriidiliselt süüdi selles, milles teid kahtlustatakse?

Mina ei tea tänaseni, kas minu suhtes üldse mingi kahtlustus on, või siis milles see seisneda võiks. Olen BeSt programmi tegevusi teostanud tihedas koostöös Tartu Ülikooli spetsialistidega e-õppe keskusest ja rahandusosakonnast, vastu tulles igale nende soovile toote teostamise osas.

Jääb arusaamatuks, et kui nende arvates esines väärkasutust juba 2010. aastal, siis miks nad sellest ei teavitanud, ei lõpetanud toetuse eraldamist või ei palunud toodete täiendamist.
Mis puutub süüdistusse, et toetus oleks just ebaseaduslik seetõttu, et selle saajaks minu videoloengute puhul oli mulle kuuluv firma, siis see asjaolu oli töö vastuvõtjale teada, meelepärane ja avalikult kättesaadav info.

Täna on pigem tegemist näitega, kus restoranis kõhu täis söönud mees tuleb järgmine päev pahaselt kaebama ja raha tagasi nõudma väitega, et tagantjärele ta tegelikult poleks õhtusööki tellinud, sest avastas kodus, et oma naine oli ka süüa teinud.

Kas Teil on põhjust kahelda ülikooli esialgse auditi tulemustes antud juhtumi osas?

Esialgne audit paraku ei paku mingit detailselt arusaadavat ning näitlikustatud järeldust. Ei ole selgitatud millised toetused on alusetult makstud ja milles see alusetus seisnes või kuidas antud olukord teoks sai. Põhimõtteliselt on üteldud, et auditi koostajad ei saa aru, mis toimus ja miks, ning leiavad, et asja tuleks veel uurida; seda oleks võinud ja pidanudki suvel tegema.

Olen oma abi Tartu ülikooli audiitoritele ka korduvalt pakkunud täiendava auditi koostamiseks, eks ole näha kas ka tegelikult ollakse huvitatud probleemi põhjuste ja põhjustajate välja uurimisest.

Kasulik on teada veel seda, et BeSt programmi toetuste puhul, oli tegemist toetusega edukalt loodud e-õppe ainetele, loengutele ja õppematerjalidele, mis täiendavad olemasolevaid TÜ ainekavasid ja õppeaineid. Toetatava e-õppe mooduli eesmärgiks oli kas auditoorse õppe läbi viimise täiendamine või ka väheste auditoorsete tundidega ainete täiendamine e-õppe vormis.

Toetuse taotlemine pidi toimuma enne e-õppe komponendi loomist, kuid toetus maksti välja alles peale e-õppe komponendi esitlemist ja heaks kiitmist. Toetuse taotlemine ei tähendanud automaatset võimalust toetusele, vaid põhines konkurentsil edukalt esitletud e-õppe komponentide vahel. Toetuse saajaks võisid olla nii füüsilised kui juriidilised isikud.

Kuivõrd tegemist oli toetusega juba valmis tootele, aga mitte tellimusega, siis toetuse saajaga ei sõlmitud lepingut. Samuti ei seatud tingimusi toetuse edasise kasutamisele osas, kuivõrd toote loomisega seotud kulud olid selle üleandmise ajaks enamasti juba tehtud. Toetuse summa igale loodud tootele määras E-Õppe Keskus ja see oli standardiseeritud. E-õppe Keskus ei nõudnud toetuse taotlejalt ega seda teostanud osaühingutelt ühtki kinnitust kulude tegemise kohta ega kuludokumenti.