VILLU OTSMANN: Kes vastutab sõnade eest?

 (58)

Käsitlus, mille järgi internetiportaalid vastutavad netikommentaaride sisu eest, ohustab sõnavabadust

 Laevakokast kunstnikuks kasvanud naivistil Jaan Oadil on maal, mis kujutab suures saalis kiiskavpunase laua taga istuvaid tähtsaid mehi, kes vaatavad laua ääres seisvaid naisi. Maali kohta on kirjutatud, et 150 aastat tagasi lubas Kihnu naine Kadaka Mari mõisniku loomad „ää nõidu”. Säärase asjaga ähvardamine viis julge naise kohtu ette. Tsaari pildi ja kohtukulli terava pilgu all pidi Mari, käsi piiblil, oma vandest lahti ütlema. Mis võis olla see, mida kunstnik selles situatsioonis nägi? Kas sellel on seos sõnavabaduse ja inimväärikusega? Kuidas see kõlaks moodsas internetimaailmas?

Kohtunik Ele Liiv on ajakirjas Juridica (2008, nr 7) avaldanud artikli „Väljendusvabaduse ja üldiste isikuõiguste konflikt veebifoorumite näitel”. Artikkel leiab, et veebi kasutajatel ja pidajatel puudub seni selgus küsimuses, millised postitused on õigusvastased ja millal kannab veebi pidaja postitajaga solidaarset vastutust.

Detsembris otsustas Tallinna ringkonnakohus internetiportaali Delfi ja ettevõtja Vjatšeslav Leedo kohtuasjas, et internetikommentaaride sisu eest vastutab portaal. Leedo advokaat Ants Nõmper teatas meedias, et sõnavabadus ei ole ohus. Mida sest arvata?

Samal teemal:

Paljud soovivad oma mõtteid teistega jagada. Mõned valitud arvamused avaldab ajakirjandus. Aga kuidas on ülejäänud ühiskonnas leiduvate arvamustega? Nendega, mida väljendatakse tänaval, kohvikus, netifoorumis? Ega need ometi kontrolli­mata ja toimetamata jää?!

Teade ja kõrvaldamine

Kohtunik Liiv leiab viidatud artiklis, et esimeseks foorumipidaja vastutust jaatavaks lahendiks Euroopas oli Saksa liidukohtu otsus Heise-Forumi kaasuses. Kuid antud lahend jaatab üksnes nn notice and take down põhimõtet – ehk siis printsiipi, mille järgi algab foorumipidaja vastutus sellest, kui talle on esitatud kaebus ja ta on kahjustamisest teadlik. On ju õigusmõtlemise üks dogmasid see, et vastutus kui õiguslik tagajärg on ainult teadmisest ja tahtest kantud inimkäitumisel. Seni ei ole maailmas ükski õigusriigi kohus leidnud, et internetifoorumite puhul võiks selle põhimõtte kõrvale heita.

Milles peitus Saksa liidukohtu lahendi tegelik tähtsus? Esiteks selles, et notice and take down põhimõte kehtib isegi siis, kui kommentaari postitaja ei ole anonüümne: kaebuse korral vastutab kommentaari kustutamise eest foorumipidaja ka siis, kui kommentaari autor on teada ja on võimalus otse tema poole pöörduda. Teiseks kinnistas Saksa liidukohtu lahend notice and take down nõude õigusliku käsitluse, mis on analoogne üldise omandikaitsega: lihtsustatult ei ole vahet, kas inimeselt on ära virutatud talle kuuluv väärikus või talvemantel. Virutaja vastutab kahju eest ning mantlit kandval heausksel kolmandal isikul (see oleks siis portaalipidaja) tuleb see omaniku nõudel välja anda ehk rikkuv olukord lõpetada. Kahju hüvitamise nõue foorumipidaja vastu jäeti Saksamaal rahuldamata juba esimese astme kohtus.

Solvang ei ole äriidee

Euroopa praktikat on kindlasti hea arvestada ja Eestis on tarvilikud sätted olemas. Omandikaitset võiks laiendada au ja väärikuse kaitsele selliselt, et osa kaitsenõudeid ei ole suunatud mitte ainult rikkuja vastu, vaid igaühe vastu, kes rikkumise lõpetamist valitseb. Samuti on meil olemas eraldi sätted kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks. See tähendab, et portaalipidaja vastutab inimese väärikust kahjustava olukorra lõpetamise eest, kui seda temalt nõutakse. Kuid see ei pea tähendama, et portaalipidajat ennast saaks pidada algseks kahjustajaks.

Arvamus, justkui Delfi kui portaalipidaja soov ja eesmärk oleks alandada ja solvata Leedot ning teenida sellest reklaamitulu, on ikkagi väga vaieldav. Prantsusmaal on küll tehtud nn dailymotion’i asjas lahend, mis luges portaali vastutavaks piraatvideo levitamise eest, kuna ta sai sellest tulu. Kuid antud juhul oligi piraatvideote levitamine eesmärgiks seatud äriidee ja tulu teenimise ainus võti, mitte paratamatult kaasneda võiv tagajärg. Kuid Delfi äriidee ei ole nn halvad kommentaarid.

Leedo advokaat on väljendanud seisukohta, justkui nn halbade kommentaaride kõrvaldamine ei oleks käsitletav sekkumisena sõnavabadusse. See tähendab, justkui oleks portaalipidajail kohustus omal initsiatiivil inimeste arvamusi hinnata ja neid kõrvaldada. Selline lähenemine võib tõesti ohustada käsitlust väljendusvabadusest. Põhiseaduse järgi tähendab vabadus võimalust vabast tahtest lähtudes valida. Vabaduse seisukohalt on ükskõik, kas valik on õige või vale. Liberaalse põhimõtte kohaselt on vulgaarselt ja ründavalt kellegi alandamine lubamatu sõnavabaduse teostamine, kuid siiski sõnavabaduse teostamine. Sellesse sekkumine on sekkumine sõnavabadusse. Kas ja kuidas on portaalipidajad selleks kohustatud? Kas näiteks Perekooli foorumis antud nõu eest, et võib juba omaette magada, mitte kaisus, vastutab portaalipidaja?

Põhiseadus lubab sõnavabadust piirata seadusega. Kohtud on seni leidnud, et selline sekkumiskohustus tuleneb heast usust. Küsimus on, kas hea usk on piisava õiguskindlusega instrument, et olla seadus. Selles kontekstis võib tähtsust omada Euroopa inimõiguste kohtu lahend Hashmani ja Harrupi asjas. Seal rõhutati, et nõue „hästi käituda” on ilmselt ebaselge sõnavabadusse sekkumiseks. Kas kommentaaridesse sekkumise kohustus ei peaks siiski olema parlamendi selgelt piiritletud otsus?

Monopolide lõpp

Portaalipidajaid, olgu selleks Delfi või Perekool, võib õigustatult pidada innovaatiliste lahenduste rakendajateks. Laia ringiga suhtlemisest on saanud igaüheõigus, mida võimaldab uus tehniline tase. Tehniliselt on võimalik ja sotsiaalselt on nõudlus, et toimetatud tekst ei ole monopol ja ainus vaba avalik arvamus.

Ajakirjas Akadeemia (2004, nr 4) avaldatud artiklis „Avalikud tekstid totalitaarses ühiskonnas” kirjutab Maarja Lõhmus, et Nõukogude perioodi järel on avatud ühiskonnale omase ühiskondliku dialoogi taastamine vaevaline. Minu arvates on probleem selles, et me kahtleme liigselt, kas Eesti inimesed on piisavalt väärikad, et usaldada neile nende vabadus ja vastutus avalikult dialoogi pidada, ja seda ilma et „suur vend” kõrval seisaks. Loodame, et kui president jälle YouTube’i kaudu rahvaga kõneleb, on kommentaaride postitamine endiselt vaba ja me kohtume seal ilma järelevalveta ega pelga, kes või mis järgmiseks jälgimise alla võetakse.

Villu Otsmann esindab

AS-i Delfi Vjatšeslav Leedo

ja Delfi kohtuasjas.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare