Villu Zirnask: Kõrghariduslikust võidu­relvas­tumisest kõrg­haridus­mullini

Haridus on investeering, haridus tagab parema toimetuleku – see jutt on tänapäeval justkui mantra. Aga kui haridus on investeering, kas saab siis haridusse investeerides kasu asemel ka kahju saada? Teiste investeeringute puhul – nagu kinnisvara või aktsiad – saab ju küll.

Kui sorida veidi statistikaameti uuringu „Edukus tööturul” andmebaasis, siis leiab selliseid näiteid küll, mis näitavad, et rahalises mõttes võib kõrgemasse haridusse investeerimine kehva tootlust pakkuda. Näiteks põhihariduse baasil Luua metsanduskooli metsanduslike erialade lõpetajate mediaanpalk oli 623 eurot ehk umbes sama palju või rohkemgi kui maa-, Tallinna või Tartu ülikooli bakalaureuseõppe lõpetajatel bioteaduste vallas. Ilmne, et bakalaureusega piirdujate jaoks on ülikooliharidus sellisel juhul kehv investeering, sest sellal kui kutsekooli omad juba tööturul tegusid teevad, kasvatavad nemad alles oma õppelaenukoormat ega hakka metsanduskoolis käinutest ka pärast bakalaureusekraadi omandamist rohkem palka saama.

Tõsi, bioteaduste magistrikraadini jõudnute mediaanpalk on juba sada kuni paarsada eurot suurem, aga pole kindel, kas sellest piisab, et kompenseerida viis aastat hilisemat starti tööturul ja õppelaenu suuremaid tagasimakseid. Bioteaduste doktorikraadiga on ilmselt teine lugu, selleni jõudnute mediaanpalk on metsanduskooli vilistlaste omast juba ligi kaks korda kõrgem (1360 eurot), aga doktorikraadini jõuavad ju üksikud.