Villu Zirnask: Millised kohustused seab ESM-is osalemine Eestile?
••Kui palju raha võtab Eesti riigilt Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamine?
ESM-i esialgseks sissemakstavaks kapitaliks saab 80 miljardit eurot. Sellest Eesti osa oleks esialgu 0,186% ehk 148,8 miljonit eurot. Praeguste plaanide kohaselt tuleb see sisse maksta võrdsetes osades viie aasta jooksul ehk 29,76 miljonit eurot korraga.
Esimene osa tuleb sisse maksta 15 päeva pärast ESM-i asutamislepingu jõustumist. Millal täpselt see päev saabub, on praegu lahtine, sest ratifitseerimisprotsess on mitmes euroala riigis veel lõpule viimata. Arvatavasti tekib vajadus teha esimene sissemakse millalgi sel sügisel (eeldusel, et riigikogu ESM-i lepingu ikka ratifitseerib). Euroala riigijuhtide kokkuleppe kohaselt pidanuks ESM tegevust alustama juba 1. juulist, aga see kuupäev on teatavasti möödas ja mitte Eestis käinud vaidluse tõttu.
Kaugemast tulevikust rääkides tasub meeles pidada seda, et ESM-i põhikirjaline maksimaalne kapitali suurus on palju suurem kui 80 miljardit eurot – 700 miljardit eurot. Täiendavad sissemaksed ESM-i kapitali kerkivad päevakorda, kui ESM-i antud laenude maht jõuab 500 miljardi euroni, sest ESM-i sissemakstud kapitali ja antud laenude suhet tuleb mehhanismis hoida vähemalt 15% tasemel.
Ja veel, 2023. aastast tõuseb Eesti osalusprotsent ESM-is praeguste lepete kohaselt 0,186 protsendilt 0,26 protsendile – siis tuleb meil teistelt liikmetelt-aktsionäridelt ESM-i aktsiaid juurde osta.
••Kust Eesti riik sissemakseks raha võtab?
Rahandusministeerium ütleb, et sissemakse ESM-i tehakse riigi reservide või laenu arvelt. Kevadel koostatud eelarvestrateegias on kirjas, et kuna „lisaks eelarvepuudujäägile mõjutavad aastatel 2012–2013 rahavooge oluliselt ka finantseerimistehingud (sh sissemaksed ESM-i ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine), siis on 2013. aastal keskvalitsuse tasandil rahavoogude tasakaalustamiseks vajalik kasutada ka laenuvõimalusi”. Eelkõige neist kahest väljaminekust tulenevalt ennustab ministeerium, et valitsussektori võlakoormus kasvab 2013. aastal 11 protsendini SKT-st.
Võrdluseks: Eesti Energia aktsiakapitali suurendab riik 150 miljoni euro võrra. Seega põhiliselt kasvab Eesti riigi laenukoormus lähemal ajal Eesti Energia investeerimisvajaduse, mitte ESM-i pärast.
••Kas ESM-i kohustused suurendavad Eesti riigi laenukoormat?
Ei suurenda, ESM on eraldi rahvusvaheline organisatsioon ja Eesti riik riskib ainult ESM-i sissemakstud kapitali ulatuses. Selles osas hakkab ta erinema euroala praegusest ajutisest kriisirahastamise allikast, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist (EFSF), mille kapitali tuli riigil sisse maksta küll ainult 48 000 eurot, aga see-eest tuleb anda EFSF-i võetud laenudele lisaks oma garantii.
