VILLU ZIRNASK: Mis kasu on rahval miljonäridest?

Oletame, et Äripäeva paari nädala tagused arvutused Tõnis Paltsu ähvardava 100 miljoni kroonise tulumaksunõude kohta on õiged (kuigi Palts ise vastavat kirjutist följetoniks nimetas).

Eestis on ligi 300 000 vanaduspensionäri. Kui 100 miljonit nende vahel ära jagada, saaks igaüks umbes 330 krooni. 2000 krooni kanti jääva sissetulekuga inimesele on see arvestatav summa, aga murrangut see ühekordne 300 krooni ta ellu ei tooks – varsti oleks raha kulutatud ja elu veereks edasi nagu enne.

Kui Eestis kehtiks eriti jõhkrate astmetega tulumaks – näiteks ülemine aste 80%, saaks Paltsu oletuslikust tulust (Äripäeva arvutuste järgi 1999. aastast saadik 500 miljoni krooni ringis) hoopis rasvasema tüki, 400 miljonit krooni. Sellest jätkuks, et igale vanaduspensionäridele juba üle 1300 krooni maksta.

Kui seda joont pidi edasi mõelda, võib lõpuks kümmekonna tuhande krooni suuruse summani välja jõuda, sest Palts pole ju ainus rikas inimene Eestis. Ainus viga, et see summa oleks suuremalt jaolt ühekordne, järgmistel aastatel poleks rikastelt enam nii palju võtta. Hiigeltulud on ju saadud ja saadakse peamiselt firmade müügist ja ükski ärimees ei suuda iga aasta luua uut ettevõtet, mis õnnestuks kellelegi miljonite kroonide eest maha müüa.

Miljonäride kohta saab ka teistmoodi arvutusi teha. Suur osa Paltsule probleeme tekitavast tulust pärineb Q-GSM-i müügist. 1997. aasta kevadel tegevust alustanud Q-GSM-il oli suur osa selles, et Eestis muutus mobiiltelefon ärimeeste töö- ja uhkustamisvahendist laiatarbekaubaks.

Esimese pooleteise tegevusaastaga kogus see firma üle 40 000 kliendi. Võib öelda, et need inimesed – tagasihoidlikuma sissetulekuga või muidu kokkuhoidlikud –, said tänu Paltsule ja ta äripartneritele 3000–4000-kroonise kingituse, sest enne Q-GSM-i tulekut turgu jaganud EMT ja Radiolinja oma võrguga liitujatele telefone poolmuidu ei jaganud. Tegelikult oli kasu saavat rahvast veelgi rohkem, sest Q-GSM-i tuleku järel hakkasid sooduskampaaniaid tegema ka konkurendid. Mis veel olulisem, langema hakkas kõneminuti hind – 2000. aastaks mitme krooni võrra.

Muidugi, kui Q-GSM-i poleks teinud Palts & Co, oleks selle ilmselt teinud keegi teine, aga arvatavasti oleks see juhtunud mitu aastat hiljem – võib-olla 1999. või 2000. aastal. Summa, mis mobiilikasutajad tänu teravnenud konkurentsile ajavahemikus 1997-1999 võitsid, on kindlasti suurem kui 100 miljonit krooni ja eestlaste eluolule püsivama jälje jätnud, kui oleks sama suure summa sotsiaaltoetusteks jagamine.

Paljud Eesti ärimehed saaksid neid rikkaks teinud äride kohta sellesarnase loo rääkida – naftat või teemante Eestis pole, mistõttu tuleb teha ja müüa midagi, millest rahvalgi kasu on. On muidugi igasuguseid miljonäre, aga üldiselt võttes väärib see klass ikka pigem lugupidamist kui vihkamist.