Link kopeeritud!

Virisemine ei vii kunagi kuhugi


Virisemine ei vii kunagi kuhugi

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ütleb, et Tallinna loomaaias elavad amuuri goralid, keda pole maailmas üheski teises loomaaias.

Loe veel

Millised olid 2009. aasta olulisemad, meeldejäävamad ja meeleolukamad sündmused loomaaias?

Kuigi mööduv aasta oli Tallinna loomaaiale juubelihõnguliselt 70., polnud masust tingituna kokku tõmmatud eelarve tõttu võimalusi seda eriti pühitseda. Siiski peab rõõmuga nentima, et juubelihooajal loomaaeda külastanud inimeste arv mullusega võrreldes ei kahanenud, vaid koguni kasvas pisut.

Suurimaks sündmuseks kujunes kindlasti uue irbiste ehk lumeleopardide ekspositsiooni valmimine meie alpinaariumis ja afrikaaniumi paksunahaliste maja elevantide osa rekonstrueerimistööde lõpetamine. Selle projektiga lisandus nii loomaaias viibivatele kui ka kodus arvuti taga toimetavatele loomahuvilistele uus võimalus loomaaia kodulehe kaudu siseneda ka virtuaalselt interaktiivsesse loomaaeda ning osa saada ka loomade parajasti varjatud tegemistest.

Tallinna loomaaia sõprade seltsi abiga moderniseerisime arvutipõhiseks loomaaia pääslasüsteemid. See nõuab nii meie töötajatelt kui ka külastajatelt veidi harjumist, kuid korrastab oluliselt statistikat ning võimaldab edaspidi paremini analüüsida loomaaia külastusstruktuuri.

Kui palju on Tallinna loomaaias praeguse seisuga isendeid kokku? Kui paljud neist sündisid 2009. aastal?

Täpsed ja kontrollitud andmed saame aastavahetuse seisuga ja need tehakse meie kodulehel teatavaks koos mööduva aasta aruandega.

Kontrollimata andmeil on meie loomkonnas 1119 imetajat 98 liigist, 619 lindu 121 liigist, 136 roomajat 45 liigist, 68 kahepaikset 11 liigist, 2402 kala 143 liigust ja 2968 selgrootut 85 liigist.


Provisoorsed kiiruga kogutud andmed näitavad, et 2009. aastal on meil seni sündinud 351 imetajat ning koorunud 89 lindu, 3 roomajat ja 7 kahepaikset. Lisaks veel kalu ja selgrootuid. Haruldasematest tänavu üles kasvatatud noorloomadest võiks nimetada siberi valgekurgi, kaeluskotkast, väikeluiki, vööthüääne ja takini.

Millised on aga loomaaia haruldasemad elanikud?
Loomaaias on mitmeid üsna haruldasi elukaid nagu amuuri leopardid, keda loodusesse on alles jäänud napilt poolsada isendit, või amuuri goralid, keda pole maailmas üheski teises loomaaias. Hävimisohus liike, kelle päästmiseks algatatud rahvusvahelistes tehistingimustes paljundamise programmides me osaleme, on veel kümneid. Euroopa naarits, keda paarikümne aasta eest võis looduslikult veel kohata mitmetes Mandri-Eesti metsajões, on meie poolt Hiiumaale loodud tehisasurkonnana siiski veel olemas.

Millised on suurimad mured, millega te praegu silmitsi seisate?
Suurimaks mureks on muidugi järgmise aasta eelarve, mida on kärbitud tubli viiendiku võrra. Loomade sööda, kütte-, elektri- ja veekulu ei anna oluliselt kärpida, mis tähendab, et territooriumi korrashoiu ja mitmete muude asjade peale ei jäägi midagi üle. Peame hinge kinni pidama, et ligi 30 aastat tagasi ehitatud insenervõrgud, mis alatihti üles ütlevad, järgmisel aastal võimalikult vähe halbu üllatusi valmistaksid.

Millised on ootused ja lootused tulevaks aastaks? Millised uued projektid käsile võtate ja milliseid jätkate?
Loodame, et järjest enam külastajaid meie juurde tee leiab ja aitab seeläbi meil oma eelarvega paremini toime tulla. Uueks võimaluseks, mis peaks hakkama eriti meeldima ehk noorepoolsematele inimestele, on ID-kaardi põhine piletimüük. Järgmisest aastast on talvekuudel niisugune külastus 10% soodsama hinnaga ning võimaldab suvel varakult koduarvutis või pihuarvutiga vahetult loomaaia väravas piletiostu sooritanud inimestel ID-kaardi abil paari sekundiga kassasabadest sõltumatult loomaaeda siseneda.

Loodame siiski 2010. aastal linnaväliseid investeerimisvõimalusi leida, sest mitmed 27 aastat tagasi vanadest sõjaväeladudest ümber ehitatud ajutised loomapidamisrajatised vajavad hädasti tänapäevaste loomväärsemate elutingimuste vastu välja vahetamist. Üritame otsida uusi võimalusi Euroopa rahade saamiseks ja loodame linnavalitsuse ja -volikogu peale omafinantseeringu osas.

Värskelt läks näiteks lahti keskkonnahariduse infrastruktuuri rajamiseks mõeldud meede. Eesti ühiskond pole küll sellega veel harjunud ega mõista alati neid võimalusi, mida pakub tänapäevaste loomaaedade keskkonnahariduslik potentsiaal. Püüame teiste riikide kogemusi otsustajatele eeskujuks tuues järgmisel aastal ka selles läbimurret saavutada. Ega virisemine ei vii kunagi kuhugi.

Autor: Kadri Ratt

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare