-Kui Päevaleht kirjutas, et osad samba paneelid tõmbusid kollaseks, siis ministeerium väitis, et see on vale jutt. Nüüd aga ilmneb, et ministeerium on ühes samba ehituslepingu muutmise dokumendis ikkagi kinnitanud, et sammas ikkagi tõmbus osaliselt kollaseks. Mida sellest arvata?

Nii kaua kuni riik ja ministeeriumid kulutavad avalikku raha, siis olenemata sellest kui negatiivset infot nad avaldama ei peaks selle kasutamise kohta või kui halvasti selle raha kasutamisega ei läinud, peaksid nad üdini ausad olema.

Ma ei näe ühtegi põhjendust, et kui asjad tõesti nii olid nagu Päevaleht kirjutas, mis võiks sellist valet õigustada.

Mis seal siis halba on kui ministeerium oleks tunnistanud, et asjad läksid viltu ja paneelid tõmbusid kollaseks. See ei olnud ju otseselt nende süü ja kui nad oleksid seda tunnistanud, siis inimesed oleks sellest aru ka saanud. Kummaline, et esimene reaktsioon riigiasutuse poolt on väikene vale õhku visata.

-Kas üritati halva mängu juures head nägu teha ning paneelide küsimust ei peetud ministeeriumis märkimisväärseks?

Kindlasti oli mugavam öelda, et seal pole midagi, sest selleks hetkeks oli sambaga seoses juba nii palju erinevaid probleeme kerkinud, et kogu ühiskond ja meedia oli hakanud sammast nägema kui mingisugust ebaõnnestumise etaloni. Iga järgmine aspekt või infokilluke, mis selle kohta ilmus oleks muutnud asja hullemaks ning seega ilmselt püüti seda pisut pehmendada.

-Kas tegemist on nii väikse apsakaga, millele meedia ei peakski tähelepanu pöörama või ajakirjanduse huvi õigustatud?

See ei oleks ilmselt päris esimene kord kui riigiasutused infoga kergelt vassivad. Ühest küljest, mis need kollased paneelikesed ikka ära pole aga kui riigiasutused näevad, et nad võivadki nii käituda, siis see võibki muutuda tavaliseks praktikaks.

Selles mõttes on alati hea kui ajakirjandus, kodanikeühikond või keegi kolmas juhib sellele tähelepanu juhib ning näppu vibutab, et nii ei oleks küll tohtinud teha. See annab lootust, et oma vigadest õpitakse.

-Paratamatult tekib mõte, et mida veel on ministeeriumid avalikkusele moonutatult või lausa valesti esitanud? Kas ka Teil?

Jah. Tihti tuleb negatiivsete asjade puhul välja ainult jäämäe tipp. Ükskõik, millest me räägime, kas korruptsioonist või riigiametite apsakatest. Kui ametnik räägiks möödalaskmistest, mis toimuvad riigiameti sees, siis tõenäoliselt keeratakse see talle kraesse kui lojaalsuskohustuse rikkumine.

Korruptsioonivaba Eesti viis läbi uuringu, millest selgus, et riigiametnikud tunnevad seesmiselt, et nad ei tohi rääkida sellest, mis tegelikult ministeeriumides toimub. On kujundatud selline foon või aura riigiametite siseselt, et taunitakse sellist avalikustamist, kuigi selline info levitamine võiks teenida väga suuresti avalikkuse huve. 

Toimetaja: Erik Rand