Võlakaitseseadus soosib kuritahtlikku laenamist

Meil on vaba demokraatlik maa ja igal kodanikul õigus laenu võtta, kuid nagu nüüd hiljem selgub, peab riik eluasemeta jäänud laenuvõlglastele appi tulema.

Majandus areneb tsükliliselt ja kinnisvarabuumi ajal oleks pidanud seadusandja võimalike probleemidega arvestama. Võib ka öelda, et liiga palju kinnisvara osteti spekuleerimise eesmärgil ja tänane olukord on paljudele uus kogemus ning osalt ka ahnuse karistamine.

Eluasemelaen ei ole sotsiaalabi, vaid kohustus ning panga poolt vaadates puhas äri.

Valmiv võlakaitseseadus võib taas hoogustada liigset ja lausa kuritahtlikku laenamist, kuna antakse signaal, et midagi väga hullu ei juhtu.

Mängureeglid kehtestatakse ikka enne mängu algust ning pärast mängu rusikatega vehkimine on mõttetu, eriti meie õigusruumis.

Ei usu, et tänaseni sõlmitud laenulepingutest tulenevaid kohustusi hakatakse muutma. See tekitaks Eestis tegutsevates pankades ebakindlust, viiks intressid kiiresti tõusule ja muutuksid tõenäoliselt oluliselt nõuded laenutagatistele. Tänaseni toodetud ja müümata eluasemete hinnad satuksid veel suurema hinnasurve alla, mis omakorda vähendaks võlgnike kinnisvara turuväärtust.

Igasugused piirangud, erisused jne moonutavad turgu ja täna tuleb laenupohmelus lihtsalt korralikult läbi põdeda.

Tänane olukord eluasemeturul on õpetuseks kogu meie ühiskonnale. Kahjuks õpime ikka oma vigadest, mitte lähinaabrite - Soome või Rootsi - kogemustest.