Link kopeeritud!

VOLDEMAR KOLGA: Hirmu faktor

 (42)

Mis on hirm, kust ta tuleb ja kuidas sellega hakkama saada? Valitseb arusaam, et hirm on negatiivne nähtus, millest tuleb vabaneda. Hea oleks elada, kui poleks suuri hirmuallikaid – nagu majanduskriis ja Venemaa.

Tegelikult on hirm kultuuri seisukohast vägagi soovitav emotsioon. Kultuuri peamiseks tunnuseks on kontrolli- ja piiramisvajadus, mis saavutatakse hirmutamisega. Kultuur ei luba paljusid asju teha, on täis tabusid. Kultuurne inimene oskab ennast piirata. Ta võiks teha, aga ei tee! Hirmutamistaktika on olnud inimese tsiviliseerimisel tõhus relv. Kultuurne ini­mene on kuulekas ja juhitav. Mittekultuursus tähistabki allumatust, sõnakuulmatust.

Omal ajal oli religioon peamine inimeste hirmutamise ehk kultuurseks muutmise vahend. Kümme käsku piirasid ja suunasid inimest. Praegune kirik hirmutab üha vähem ja tegeleb pigem hingeabi osutamisega. Keegi pidi hirmutamise enda peale võtma. Kirikuõpetajate asemel hirmutavad meid nüüd poliitikud, teadlased, eksperdid, arvamusliidrid ja selgeltnägijad.

Eriti head hirmutajad on poliitikud, kes maalivad süngeid pilte olukorrast riigis, juhul kui võimule peaks tulema vastasleer. Nii võib kaduda riik ja iseseisvus, sõnavabadus või tekkida suur töötus, majanduslangus. Rahvast hirmutatakse, et ta oleks kuulekas. Iga erakonna valduses on omad kollid, millega rahvast hirmutada.

Ma rõhutaksin veel kord, et hirmutamine käib asja juurde, sest ilma hirmuta ei suuda meie kultuur ja ühiskond toime tulla. See oli nii ja jääbki nii. Sinisilmsed humanistid (nagu ma ise) on unistanud hirmuvabast ühiskonnast, aga tegelikult vajan minagi hirmutamist, et toimekam olla.

Kummargil pinkide taga

Hirm oli otse loomulikult Nõukogude ühiskonna oluline osis. Kool tegi meist kuulekaid inimesi. Ise ma käisin ühes Nõmme koolis, kus õpetaja haigestumise korral õppisime ise oma koolitükke. Mul on siiamaani silme ees pilt, kuidas me istume vaikselt kummargil pinkide taga, loeme, arvutame. Ise oleme tumedates, hallides riietes. Ma ei usu, et olime sisemisest vajadusest korralikud õpilased. Tore oleks ju nii mõelda! Korralikkuse ja sõnakuulelikkuse eest sain kiituskirju.

Vahepeal kadus hirm suurelt jaolt meie koolist – nii nagu kogu ühiskonnast. Ja selle efekti on näha mitmel pool, alates koolivägivallast ja lõpetades pististe andmisega. Julgen väi­ta, et ühiskond vajab suurt hirmu, et kutsuda inimesi korrale. Selleks suureks hirmuks sai ülemaailme majanduskriis.

Majanduskriisi hirmutavat mõju on võimalik võrrelda ainult tuumasõjahirmuga. Tuumasõda teeks kardinaalse lõpu kõigile probleemidele ja hävitaks nii tsivilisatsiooni kui ka elu Maal. Hirm sundis vastaseid külma sõja ajal kokkuleppeid saavutama.

Majanduskriis on võimas malakas, mis kutsub inimesi olema kokkuhoidlikum, mitte nii pillav kui enne. Majanduskriis ja sellest tulenev hirm paneb meid kõiki elu üle mõtlema – ja see on erakordselt harv tegevus. Nii on mu tuttavad loobunud oma peres kolmandast autost, mis on mu meelest igati mõistlik samm.

Samamoodi korrastub Läti Rahvusvahelise Valuutafondi nõudmisel: vähendatakse ametnike palku, tõstetakse makse, kontrollitakse pangandust, ametnikelt võetakse ära kalleid autosid. Kohalikud poliitikud võivad öelda, et nad pole pahad, sest täidavad lihtsalt kellegi käsku (nagu kubjas andis talupojale peksa mõisniku korraldusel).

Kes meie poliitikutest tahaks veel kord krokodilli rollis olla? Malakaga vibutamine võtab valijaid ära. Lätis on aga korrastav ma­lakas välismaalaste käes, mille tulemusena halb vari ei lange ko­halikule poliitikule. Jumal tundub olevat majanduskriisi ajal lätlane.

Objektiivselt võttes ei pruugi Eesti ja Läti olukorra vahel suuri erinevusi olla, aga erinevused on olukorra tõlgendamisel, millest tuleb drastiliselt erinev käitumine. Sotsioloog William Isaac Thomase (1863–1947) teoreemi järgi põhjustab reaalse käitumise situatsiooni tõlgendus. Situatsiooni interpreteerimine hakkab jõudsalt mõjutama tegelikkust, kutsuma esile teatud vaime – nagu näiteks IMF-i. Psühholoogia seisukohast ei olegi tähtis, kui reaalne on majanduskriis. Oluline on, kuidas inimene või ka valitsus olukorda tõlgendab.

Vaene ostab maasturi

Loe veel

Nii ei sõltu inimese reaalne käitumine mitte lihtsalt objektiivsest rahahulgast, vaid sellest, kas ta peab end rikkaks või vaeseks. Ennast rikkaks pidav inimene (kes päriselt ei pruugi üldse rikkur olla) hakkab võõrastele annetama, end vaesena tundev inimene aga ostab endale maasturi, mõeldes seega ainult iseendale. Olukorra kriisina tõlgendamine võib sundida loobuma isegi maasturist, koondama, vähendama palku. Ja nii edasi.

Rootsi psühholoog Torbjörn K. A. Eliazon on välja mõelnud hea termini: ökopaatia (sõnadest ökonoomika ja pathia – ehk siis majandus pluss haigus, patoloogia), et tähistada sellega üle piiride minevat haiglaslikku majandusliku edu tagaajamist ehk lihtsalt öeldes ahnitsemist. Ökopaadid (nii üksikisikud kui ka organisatsioonid, miks mitte ka riigid) rikastuvad iga hinna eest, heites kõrvale moraaliväärtused. Sõnad „rohkem, suurem, kallim” on elu mõtte seisukohast tähtsal kohal. Kas ei tulnud ökopaatiast ka unelm, et Eesti eesmärk võiks olla koht Euroopa majanduslikult rikaste riikide esiviisikus? Tähtis on märkida, et seejuures ei viidatud väärtustele ja inimsuhetele.

Selles valguses võib väita, et kriis on tekkinud majanduslikult haige mõtlemise tagajärjel. Majanduskriis ei tulnud majandusest (tootmisest, kaubandusest, pankadest jne), vaid kultuurist, täpsemalt selle puudumisest. Ökopaadid ei kartnud enam midagi. Seadused ei kehti neile või nad toimivad kasumi nimel seadusteüleselt või seadusi eirates. Ökopaatiaga seostuvad sellised märksõnad nagu JOKK, pistised, korruptsioon, kartellilepped. Pistist võetakse ja antakse, kui puudub hirm vahelejäämise ees või kui teatakse, et kohus ei suuda niikuinii midagi tõendada.

Ökopaadid on ilmselt psühholoogiliselt lähedal sotsiopaatidele, kel puudub empaatiavõime, kes on enesekesksed ja kahepalgelised (suudavad jätta hea mulje) ning kelle jaoks teine inimene on ainult vahend oma eesmärkide saavutamiseks. Kas ei pidanud rahandusminister Ivari Padar alateadlikult silmas ökopaatiat, kui soovitas pankuritel praegu olla vaiksed?

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare