Volli Kalm: hindame head õpetajat ja õppejõudu
Kulub vaid pool semestrit või õppeveerand talve poole ja ülikoolidest, nagu mitmetest teistestki teadus- ja loomingulistest asutustest ning -liitudest küsitakse ettepanekuid riiklike preemiate omistamiseks teadlastele, kultuuritegelastele ja sportlastele. Kahtluseta on iga-aastaste riiklike preemiate saajad Eesti loominguliste- ja spordiinimeste absoluutne tipp. Väga sageli on kahju, et mitte kõik väärikaimad pole mahtunud väheste väljavalitute hulka.
Samas, riikliku preemia tasemel tunnustamise vääriliseks pole seni veel peetud meie parimaid õppejõude ja õpetajaid! Need on inimesed, kellelt me eeldame samuti loomingulisust ja kelle hoole ning juhatuse alla usaldame iga päev, kuude ja aastate kaupa oma kalleima vara - lapsed. Hiljem, ülikooliealistena tõukame oma noori tagant ja toetame kui nad lähevad unistuste ametiks valmistuma ja vaimseks liidriks kasvama. Teame, et keegi pole inimese hariduse heaks teinud nii palju, nagu inimene ise, aga kõik see on toimunud koos õpetajaga, ülikoolis õppejõuga. Mõni harv kord ka vaatamata õpetajale, aga just seepärast on silmapaistvalt häid pedagooge vaja rohkem tunnustada, võrdselt teiste loomeinimestega.
Õpetaja amet on õilis aga hea õpetaja rolli oma elus oleme harjunud hindama alles vilistlaste kokkutulekul või õpetajat ära saates. Mitte kohe, nagu teeme seda silmapaistva teadus-, kultuuri- või spordisaavutusega kaaskondlaste puhul. Ka neil, riikliku preemiaga tunnustatuil, oli või on kuskil nende õpetaja. Keegi oluline mentor, ükskõik kas kõige esimene või viimane õpetaja, aga kindlasti keegi, kes neid riigi kõige-kõigemaid on loomingu juurde ja suurte tegudeni innustanud. Lisaks veel sajad ja tuhanded teised õnnelikud, head ja edukad inimesed, kes õpetajalt tuge ja tunnustust on saanud. Suur õpetaja toetab oma kasvandikku ka siis, kui viimane temast targemaks saab ja õpetajale endale konkurendiks kasvab. Meie väikeses ühiskonnas on see võimalus sageli olemas.
Õnneks pole head pedagoogid praegugi päris ilma tunnutuseta. Meil on oktoobris õpetajate päev ja sel puhul ministri vastuvõtt, nimetatakse ka aasta õpetaja, lisaks maakondade ja linnade tunnustused. Ülikoolid kiidavad ja premeerivad oma parimaid õppejõude ise. Kõik see on tore ja hinnatud, aga noorte inimeste juhatamine hariduse, loovuse ja eneseteostuse juurde väärib kindlasti samaväärset tunnustamist, nagu saab osaks meie silmapaistvatele teadlastele, kultuuriinimestele ja sportlastele. Selles on ühel meelel ka Eesti ülikoolid. Usun, et hea tahtmise ja soovi korral on see võimalik juba järgmisel vabariigi aastapäeval. Head õpetajad väärivad suuremat tunnustust.
