Voodimärgamine ei ole haigus
"Jüri on juba viieaastane, kuid pissib ikka veel alla," kurdab ema sõbrannale oma salamuret. Laste enurees ehk voodimärgamine ajab vanemaid sageli ärevusse. Vanemad süüdistavad iseennast ja riidlevad lapsega, kuid kasu pole kummastki.
Laste neuroloogi Tiina Pärna sõnul peaksid vanemad voodimärgamisse suhtuma rahulikult, sest see möödub. "Kas viie- või viieteistkümneaastaselt, aga kindlasti saab sellest üle," julgustab neuroloog vanemaid. Viimastel andmetel märgab 10-20 protsenti Eesti viieaastastest aeg-ajalt voodit.
Lasteneuroloogi hinnangul ei ole voodimärgamine haigus. "Enurees võib küll kaasneda teatud haigustega, nagu kuseteede- või neerude anomaalia, kuid see ise ei ole haigus," kinnitab Tiina Pärn, lisades, et anomaaliaid esineb vaid ühel protsendil voodimärgajatest. Haiguslikku enureesi võib tekitada ka psühhotrauma või stress, see lõpeb stressitekitaja kadumisel.
Tiina Pärna sõnul pole siiani veel selgusele jõutud, millest on tingitud tavaline voodimärgamine. "Kindlaks on tehtud, et kui mõlemad vanemad on kaua alla pissinud, esineb voodimärgamist ka nende lastel," lausub neuroloog. "Lastel esineb enureesi reeglina siis, kui isa on lapsepõlves olnud voodimärgaja."
Sügava unega laps võib alla pissida
Sageli arvatakse, et voodimärgamist võivad põhjustada vanemate närvilisus ja ebasoodsad elutingimused. Neuroloogi sõnutsi esineb enureesi võrdselt nii närviliste kui ka rahulike vanemate lastel. Samuti ei ole vahet, kas laps on pärit normaalselt toimetulevast või asotsiaalsest perest. "Vanemate närvilisus ja ebasoodsad elutingimused võivad halvasti mõjuda vaid osale lastele ning väljenduda väga erinevalt. Mõni hakkab alla pissima, teine silmi pilgutama või kogelema," räägib ta.
Neuroloogi hinnangul pole paanikaks põhjust isegi siis, kui laps pissib igal öösel alla veel kolmeaastaseltki. "Nelja-viieaastase voodimärgajaga soovitan vanematel käia arsti juures, et kontrollida, kas enurees ei ole tingitud mingist anomaaliast," räägib Pärn.
Mõneti põhjustab enureesi lapse iseloom. Tavaliselt pissivad alla loiud ja uimased lapsed, kes on väga sügava unega. ülierutuvate laste uni on erk ja neil seda probleemi enamasti ei ole. "Loiul lapsel aitab enureesi vältida mõõdukas füüsiline aktiivsus enne magamaminekut: väike jalutuskäik või võimlemistund õhtuti," soovitab neuroloog. Kuid neurootilised lapsed peaksid magama minema võimalikult rahulikus seisundis.
"Lastega riidlemine võib anda hoopis vastupidise tulemuse, tekitades neis neuroosi või alaväärsustunnet," kinnitab Pärn. Kuid siiski tuleks lapsele alati märkus teha, kui leiate hommikul voodi märjana.
Preemia kuiva voodi eest
Enureesia vastu soovitatakse õpetada lastele ka enesesisendust. Laps võiks õhtul mõelda, et ta on juba suur ega pissi alla või et kui hommikul on voodi kuiv, siis on emal ja tal endal hea meel. "Kindlasti tuleks last kiita ja isegi premeerida, kui voodi jääb öösel kuivaks," ütleb Tiina Pärn.
Voodimärgamise vastu peaks aitama ka see, kui laps käib vahetult enne magamaminekut pissil. "Enne magaminekut tuleks jälgida, et laps ei jooks palju. Sageli laskuvad vanemad teise äärmusesse. Nad ei luba lapsel juba õhtul kella kuuest midagi juua. Tema janutunne kasvab ja ta joob end salaja kurguni täis," räägib neuroloog. Ta soovitab õhtuti lapsele juua anda keefiri või jogurtit.
Kooliealiste voodimärgajate vanematele soovitavad soomlased lapse veerand tundi enne allapissimist üles ajada ja tualetti saata. Seda võtet saab kasutada siis, kui laps pissib alla kindlal ajal. Osa lastest pissivad alla tund aega pärast magamaminekut.
Enurees ei sõltu lapse tahtest. Vaid harva võivad lapsed ka tahtlikult alla pissida. "See võib juhtuda päevase magamise ajal. Põhjuseks on tavaliselt väike õde või vend, kes on hõivanud suurema osa ema tähelepanust," märgib Tiina Pärn. Vanem peaks kontrollima, kas laps ikka tõesti magab või on hoopis üleval.
Enureesi on neuroloogi sõnutsi ravitud ka tablettidega, kuid kahjulike kõrvalmõjude tõttu neid viimastel aastatel enam eriti ei kasutata. Praegu on kasutusel vaid nõrgad ravimid, mis mõjuvad üheks ööks. "Neid kasutatakse tavaliselt siis, kui ollakse lapsega külas või kui laps läheb laagrisse," ütleb Tiina Pärn. Osa voodimärgajaist saab abi ka nõelravist.
MARIKA RAISKI
