VOOTELE HANSEN: Õpikust vaatab vastu poolik ühiskond
Selleks on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi programmis ühiskonnaõpetus. Õppekavasid koostavad asjatundjad ja need kinnitab valitsus. Praegu kehtib kaks aastat tagasi kinnitatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekava. Nii et asjad on korras. On õppekava, õpikud, õpetajad ja õpilased. Sellegipoolest arvan, et ühiskonnaõpetus ei täida kaugeltki püstitatud eesmärki ega anna noorele inimesele piisavalt teadmisi toimetulekuks.
Eraasjad ebaselged
Õppekava on väga ühiskonnakeskne. Nii on põhikoolis ühiskonnaõpetuse õppesisu kokku võetud järgmiste märksõnadega: kellest koosneb ühiskond; demokraatlik ühiskonnakorraldus; inimeste tegutsemise peamised ressursid; inimesed ja seadused; inimene ja teave. Millega ma siis rahul ei ole? Kui õppeaine nimi on ühiskonnaõpetus, siis see peabki ühiskonnakeskne olema. Muidugi peab, kuid ei saa ära unustada, et ühiskonnas on rohkem suhteid iseloomustavaid sõnu kui võim, tulu saamine, töö, massikommunikatsioon, maksud, reklaam ja inimeste ühiste eesmärkide nimel koostegutsemine.
On veel inimeste omavahelised suhted, kuhu muud ühiskonnaliikmed sekkuvad ainult tülide korral ja sekkumise korral otsitakse abi eraõigusest. Paraku ei ole õppekava eraõigusele tähelepanu pööranud. Peatükk “Kellest koosneb ühiskond” avatakse niisuguste lõigetena: “Lapsed ja täiskasvanud. Mehed ja naised. Erinevatest rahvustest inimesed. Erinevate huvide ja vajadustega inimesed. Õigus erineda. Tolerantsus. Kuidas ühiskond muutub ja täieneb – demograafilised protsessid. Milline on meie (Eesti) ühiskonna kujunemislugu ja täpne koosseis? Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus. Inimese identiteet. Rahvas, isamaa ja kodumaa. Rahvussümboolika ja riiklik sümboolika. Kohalikud kogukonnad.”
Väga hea, et lapsed saavad ülevaate meie ühiskonna sotsiaalsest koosseisust ja toimuvatest muutustest. Nad teavad tulumaksuvaba tulu määra ja valimisseaduse põhimõtteid. Kuid sellest ei ole abi, kui laps tahab teada, mida tähendab eestkoste, miks tema ema ja isa peavad korterimüügi korral minema koos notari juurde, aga tuttava koos elavad vanemad mitte, miks testamendi teinud vanaisa surma korral pärimise kord on teistsugune kui testamenti mitte teinud vanaisa surma korral ja nii edasi.
Ei õppeprogrammist ega õpikutest leidnud ma lihtsat lauset, et vanemad peavad lapsi ülal pidama ja täiskasvanud lapsed oma vanaks jäänud vanemaid. Nii ei pruugi imestada, et mõnigi noor mees ei tule selle peale, et tal on kohustusi lapse ees enne kohtutäituri kutset, sest talle ei ole seda öeldud.
Hinnangud on liiast
Tundmatuks jäävad õppijatele ka mõisted valdus, kaas-omand jms, sest asjaõiguse valdkonda ei puudutata. Võlaõigusest on juttu eelmisel aasta ilmunud ja väga hästi programmile vastavas ning ülevaatlikus Anu Tootsi õpikus vaid tarbijakaitsega seonduvalt.
Õppekavast tulenevalt on õpikus ka mõned näpuvead. Näiteks leheküljel 26 öeldakse, et eakate vanemate hooletusse jätmine toob kaasa samasuguse hukkamõistu kui möödunud sajanditel, olgugi et otsest kohtulikku karistust niisugune käitumine kaasa ei too. Lisada võib, et vanematel on sellisel juhul õigus kohtu kaudu endale elatist nõuda. Jne.
Tolerantsuse ja pluralismi propageerimisel on meie õppematerjalides kummaline ka mitmete muutuste juures kasutatud märksõnad “euroopalik” või “arenenud”. Need kannavad väärtushinnangut. Ja mõnda võib häirida, kui näiteks muutusi inimeste kooselus, abielu sõlmimata jätmist ja vastastikust kohustuste ja õiguste määratlemata jätmist seotakse nende märksõnadega. Mõnes muus maailma piirkonnas võime võib-olla leida õpiku, mis toob näiteks Põhjamaad korrastamata peresuhetesse ja barbaarsusse tagasi mineva ühiskonna näiteks.
Mõeldes aga meie vägagi isikukesksele ühiskonnale ja vähesele aktiivsusele ühistes asjades, mida näitas ka vähene osavõtt Euroopa Parlamendi valimistest, peaks ehk veelgi enam rõhutama ühiskonda ja häda pole midagi. Ma siiski arvan, et need hoiakud ei ole tingitud kooliharidusest ja kui meil ongi tegemist enesekesksete indiviididega, siis olgu nad ka haritud ja teadlikud enda õigustest ja kohustustest.
Vootele Hansen, õpetaja
