Yana Toom: Helsingis uut Molotovi-Ribbentropi pakti ei sünni

Ja nad kohtuvadki: Donald Trumpi ja Vladimir Putini vahelised läbirääkimised peetakse 16. juulil Helsingis. Eesti patrioodid kardavad juba uut Molotovi-Ribbentropi pakti, kuid need hirmud on asjatud: uueks territoriaalseks geopoliitiliseks ümberjagamiseks eeltingimused puuduvad.

Ameerika Ühendriikide katsega takistada Euroopa projekti Nord Stream-2 üritati tappa kaks kärbest ühe hoobiga: vähendada EL sõltuvust Venemaast ning müüa Euroopale oma vedeldatud maagaasi. Alles hiljuti ähvardasid ameeriklased karistada projektis osalejad sanktsioonidega, kuid tundub, et sõnad jäävadki sõnadeks. Gaasijuhe Venemaalt Saksamaale ehitatakse igal juhul lõpuni: sakslased oskavad väga hästi oma kasu kalkuleerida: nende majandus vajab Vene gaasi, eriti pidades silmas nende tuumaelektrijaamade peatset sulgemist.

Omaette läbirääkimiste teemaks võib olla gaasitransiidi säilitamine Ukraina kaudu, et Venemaa jätkaks ka edaspidi tahtmatult selle riigi majanduse abistamist. Samal ajal aga, kui me räägime Ukraina konfliktist, siis nii ameeriklased kui venelased on huvitatud status quo säilitamisest: kumbagi poole sõjaline võit ajaks rahvusvahelisi suhteid veelgi keerulisemaks.

See on halb uudis Kiievile, sest väljastpoolt toetatud kodusõda võib kesta väga kaua. Ei Venemaa ega Ameerika Ühendriigid ei loobu oma Donbassi ja Kiievi liitlaste diplomaatilisest ja sõjalisest toetamisest. On ebatõenäoline, et Kreml teeb järeleandmisi isegi vastutasuks Krimmi tunnustamine eest, kui ekstsentriline Trump oleks selliseks heldeks pakkumiseks valmis. Kremli vaatevinklist „Krimm on meie“ ja sellel teemal ei arutleta.