Yana Toom: meie Venemaa-poliitika peab muutuma

Eestil ja kogu läänemaailmal oleks otstarbekas juba praegu mõelda, kuidas arendada suhteid Venemaaga, kui Kremli peremees jääb endiseks.

USA rahandusministeeriumi hiljuti ilmunud Kremli-raport andis vaatlejatele võimaluse spekuleerida, et ameeriklased loodavad ikka veel Moskva paleepööret. Ent puuduvad objektiivsed põhjused vandenõulaste võitu oodata. Niisamuti pole oodata vandenõulasi endid, sest märtsikuised Venemaa presidendivalimised ei tõota üllatusi. Meeldib see või mitte, kuid praeguse riigipea uuesti valimise tõenäosus on suur.

USA ja Venemaa

2017. aasta algus tõotas Donald Trumpi valimise tõttu Venemaa ja lääneriikide suhetesse suuri muutusi. USA uue presidendi soov vähendada sanktsioonide survet Venemaale ei tekitanud kahtlust, aga tema vastased hakkasid valjult kõnelema „Kremli sekkumisest” USA valimistesse ja „Vene häkkerid” said Trumpi süüdistamise ajendiks. USA-s tekkis olukord, mille tõttu Trump ei saa piiksatadagi sanktsioonide pehmendamisest ega isegi normaalsetest läbirääkimistest Venemaa esindajatega.

Kujunenud olukorras otsustas Trump esialgu esineda USA energiasektori lobistina. Mullu sügisel võeti vastu uued USA sanktsioonid, mis on olemuselt Nord Stream 2 vastu. See tekitas Brüsselis kohe meelepaha. Seal mõisteti, et Euroopat ei taheta niivõrd Gazpromi gaasinõelast võõrutada, kuivõrd asendada see nõel Ameerika omaga. Nord Stream 2 vaidlustes selgus, et trumbid on Saksamaa käes, kes vajab majanduskasvu jaoks odavat Vene gaasi. Selle tulemusena näitab Saksamaa juhtkond nüüdseks avalikult ameeriklastele hambaid, aga Nord Stream 2 saab kõige järgi otsustades valmis ehitatud.