Yuriko Koike: Jaapani rusumajandus
See on suurim loodusõnnetusest tingitud inimkaotus Jaapanis pärast Teist maailmasõda. Kadunute otsingud – peamiselt merel – jätkuvad endiselt.
Maavärina ja tsunami tõttu hävis täielikult 128 582 ehitist ja osaliselt 243 914, 281 ehitist põles täielikult või osaliselt maha, 33 056 ehitist ujutati üle ning 674 641 sai muud liiki kahjustusi. Umbes 320 000 inimest kaotasid oma kodu, neist enam kui 90% elavad jätkuvalt ajutisel elumispinnal. Kuhu neile kodud ehitada, on seni otsustamata.
Suur Hanshini maavärin, mis tabas Lääne-Jaapanit 1995. aastal, võttis 6343 inimese elu, osaliselt seetõttu, et linna tänavavõrgustik takistas päästetöötajate juurdepääsu. Katastroofi järel on linn üles ehitatud oluliselt erinevama ja turvalisemana.
Vaatamata mitmetele raskustele oli toibumine tollest maavärinast oodatust kiirem: asju polnud keerulisemaks teinud tsunami ning taastamise sai keskendada maavärinas kokku varisenud hoonetele. Lisaks toimus taastamine valitsuse kindla juhtimise all, ametiasutused tegutsesid kiiresti, tagades muuhulgas rusude kiire koristamise.
Tõepoolest, kui rahaline pool kõrvale jätta, on rusud suurim taastamist segav takistus pärast loodusõnnetusi kõikjal. Suur Hanshini maavärin tekitas sellise koguse rususid, mis Jaapanis tavaliselt tekib umbes kaheksa aastaga. Raskused nagu kahjustuste tõttu rivist välja langenud prügilad ületati omavalitsuste vahelise koostöö ja koorma jagamisega. Õnneks tagas rannikule tehissaarele ehitatav Kobe lennujaam sellal nõudluse täitematerjali järele.
Jaapanis põhineb jäätmekäitlus peamiselt põletamisel, rusude täitematerjalina kasutusele võtmine võimaldas töödelda jäätmeid kiiremini. Kuid jäätmete kõrvaldamise võttis ikkagi aega umbes kolm aastat ja läks keskvalitsusele maksma 324,8 miljardit jeeni.
Võrreldes Suure Hanshini maavärinaga liigub rekonstrueerimine praegu teosammul. Rususid on koguses, mis võrdub Iwate prefektuuri 11 aasta ja Miyagi prefektuuri 19 aasta tavalise jäätmekogusega – mahud, mis on tohutult suuremad kui nende piirkondade jäätmekäitluse võimus. Rusude kõrvaldamise kuluks hinnatakse 776,7 miljardit jeeni, üle kahe korra rohkem kui Suure Hanshini maavärina puhul.
Katastroof aitas luua töökohti
Praeguseks on koristatud vaid viis protsenti katastroofi tagajärjel tekkinud rusudest. Ajutised prügiladestuskohad on täis kuhjatud ehitusjäätmeid, kodumasinate ja mööbli jäänuseid, kuna 1995. aastast nõuab seadus enne lõppladestamist jäätmete sorteerimist. Seekord ei ole kavas ka ühegi tehissaare ehitamist, kus ehitusjäätmeid saaks kasutada.
Tsunami tõttu sõidab osa prügist praegu Vaiksel ookeanil, jõudes umbes aastaga Hawaiile ja USA läänerannikule. Tsunami põhjustatud kahjustused on põhjustanud olulisi viivitusi ka rekonstrueerimisel. Kohalikud omavalitsused murravad pead, kui kaugele kaldast tuleks uued elurajoonid ehitada.
Peamine viivitusi põhjustav tegur on mure hävinud Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamast lähtuva kiirguse pärast. Hirm radioaktiivse saasta pärast on põhjustanud elanike tugevat vastuseisu aladel, kuhu muidu oleks võimalik rususid ladestada – isegi jäätmete puhul, mis ei ole pärit kaugeltki Fukushima lähedalt. Lisaks, kuigi põletamine vähendab oluliselt jäätmete kogust, on radioaktiivse tseesiumi kontsentratsiooni neis viimase aasta jooksul kasvanud, mistõttu on raske leida sobivat lõppladustamiskohta.
Erinevate piirkondade kohalike omavalitsuste juhid üritavad veenda elanikke kiirgust mitte kartma ning lubama rusude ladestamist. Aga nähtamatu vaenlane on tekitanud vastuseisu – eriti väikeste laste emadel –, mida selgitab paremini psühholoogia kui radioaktiivsusse puutuvad faktid.
Siiski, kui Fukushima katastroofist põhjustatud eritingimused välja arvata, ei ole Jaapan kaugeltki ainuke riik, kus enne rekonstrueerimisele asumist on enne tükk tegemist rusude koristamisega.
Tais, mida hiljuti laastas pikaajaline üleujutus, on praegu sarnased mured. Üleujutusi vältivaid samme ja Bangkoki kahjustatud alade taastamist ei saa alustada enne, kui piirkond on rusudest puhastatud. Samasuguste probleemidega tegelevad Haiti ja Uus-Meremaa.
Rekonstrueerimine on eriline avalike tööde projekt. Rusude kõrvaldamise on töömahukas. Sellel on märkimisväärne mõju töökohtade loomisele, vähemalt lühiajalises perspektiivis. Taastamise valem on lihtne – kühvel kühvli haaval.
Copyright: Project Syndicate, 2012.
www.project-syndicate.org
