Aga ühtlasi võiks toit, millega me niikuinii vähemalt kolm korda päevas kokku puutume, olla maitsev, tervislik, puhas, isuäratava välimuse ja lõhnaga. Sestap teen ettepaneku viia läbi meie laste haridusasutustes väike toidurevolutsioon.

1. Poolfabrikaate peaks vältima

Mida suuremas mahus on laste lauale jõudev toit nullist ise valmistatud, seda parem. Nii on võimalik kontrollida suhkru- ja soolasisaldust ning olla kindel tooraine kvaliteedis.

2. Töödeldud lihal ei ole laste söögilaual kohta

Töödeldud liha on kantserogeenne ka väikestes kogustes. Me ei tohi laste haridusasutustes pakkuda toitu, mis võib neil potentsiaalselt vähki tekitada. Seega sink, peekon ja vorstid peaksid välistatud olema.

Ühtlasi peaksime suurendama taimsete produktide osakaalu. Teadusliku tõendusmaterjali kohaselt tasub püüelda võimalikult taimse toidulaua poole, sest taimse toidu tarbimise kasvades paranevad ka inimeste tervisenäitajad.

3. Üleminek mahetoidule

Mahetoit on mürkainetevaba ja keskkonnasõbralikult kasvatatud toit, mis ei sisalda GMOd ega kunstlikke värv-, lõhna- või maitseaineid. Erinevates uuringutes on leitud, et mahetoit sisaldab rohkem vitamiine, mineraalaineid, aminohapped ja antioksüdante.

Peaks olema elementaarne, et me ei serveeri enda lastele mürkainetega pritsitud sööki, eriti arvestades, et pestitsiidijääkide vastu on just lapsed eriti tundlikud. See annaks ka signaali põllumeestele ning motiveeriks neid rakendama mahepõllunduslikke tootmisvõtteid, mis omakorda säästaks meie keskkonda, sh põhjavett ja muldasid.

4. Hooajalise toidu pakkumine

Valmistades toitu eelkõige hooajalisest toorainest, vähendame toidutegemise süsinikujälge, toetame kohalikku põllumajandust ja saame kulud madalamad hoida.

5. Toiduharidus ja laste teadlikkuse tõstmine

Et lapsed oskaksid ise ka koolivälisel ajal teadlikke otsuseid langetada ning mõistaksid tervisliku ja tervikliku toidu eeliseid, tuleb senisest enam panustada toiduharidusele. Millele sisseoste tehes tähelepanu pöörata, mida toidukaupade siltidelt välja lugeda, mida ja miks vältida ja millised on toiduvalmistamise alused – kõik need on eluks vajalikud baasteadmised, mida paraku koolis piisavalt suures mahus ei käsitleta.

Kuidas olukorda parandada?

Pakun ühe võimalusena välja informatsiooni ja know-how jagamise funktsiooniga mõttekoja või teabekeskuse loomise. See võiks olla usaldusväärne institutsioon, mille poole toitlustajad julgevad ja tahavad pöörduda.

Spetsialistidest ja nõustajatest koosnev koda võiks aktiivselt haridusasutuste toitlustajatele ettepanekuid ja soovitusi teha. Kojale tuleks anda ülesandeks lasteaedade ja koolide toitlustamise regulaarne kontrollimine ja tagasiside andmine. Samuti võiks koda koolitusi korraldada ja muudatuste rakendamisel tuge pakkuda.

Mahetoidu ümarlaud

Midagi taolist, nagu eelnevalt kirjeldatud koda, on meil Tallinnas juba käsil. Loodava mahetoidu ümarlaua peamine eesmärk saab olema laste haridusasutuste ja tulevikus ka teiste avalike asutuste toetamine üleminekus mahetoidule.

Kui Eestis on levinud arusaam, et ökotoit on oma kalliduse tõttu vaid üksikute inimeste privileeg, siis näiteks Kopenhaagenis on avalikes asutustes pakutavast toidust 90% pärit mahepõllumajandusest, kusjuures üleminek on toimunud sisuliselt ilma lisakulutusteta.

Kopenhaageni kogemuse kohaselt ei seisne mahetoidu pakkumine mitte pelgalt toorainete väljavahetamises, vaid mõtteviisi ja harjumuste muutmises. Pakkudes hooajalist toitu, oma pagaritooteid ise küpsetades, võimalikult vähe valmistoitu pakkudes ning loomsete produktide osakaalu vähendades on võimalik muuta toit tervislikumaks ja hoida tooraine hind madalamal. Ning pakkudes värsket isevalmistatud toitu, mis lastele maitseb, läheb ka vähem toitu raisku.