Eesti sõjaajaloo uurimiskeskuseks kujuneva muuseumi rahaline seis paraneb tänu riigimuuseumi staatusele. Kaitseminister Jüri Luik kirjutas juuni lõpus alla määrusele, mis nägi ette Laidoneri muuseumi moodustamise kaitseministeeriumi valitsemisalasse.

Tänavu kasvas muuseumi töötajate arv nelja võrra, jõudes kümneni. Kui seni pühendus Tallinna lähistel asuv muuseum eeskätt Vabadussõja ülemjuhataja elule ja tegevusele, siis edaspidi tuleb sealsetel teaduritel koguda, säilitada, uurida ja vahendada sõjaajaloo ning kaasaegse Eesti kaitsejõududega seotud materjale.

Ministeerium ootab endale kuuluvalt asutuselt nii teaduslike kui ka hariduslike eesmärkide täitmist.

“Me loome Eesti ainsat sõjaajaloo muuseumi. See, et kaitseministeerium meid enda hoole alla võttis, annab lootust ja lubab head koostööd,” ütles Kersti Treufeldt, kes on Laidoneri muuseumi direktori asetäitja haldusalal.

Tema sõnul on suund võetud mõisa täielikule renoveerimisele, mis vajab kokku 25 miljonit krooni. 2002. aasta eelarve eraldab Laidoneri muuseumi ehitustöödeks kuus miljonit krooni.

Sel aastal tuli kaitseministeeriumi investeeringute realt viis miljonit krooni, mida kasutati mõisa katuse parandamiseks ja küttesüsteemi kordategemiseks. “Seda raha on selgelt vähe. Jupi kaupa kordategemine läheb palju kallimaks,” sõnas Treufeldt.

Muuseumihoone taastamise järel on kavas uusi inimesi tööle võtta. Treufeldti sõnul peaks tulevases muuseumis ja uurimiskeskuses töötama 18–20 inimest. Laidoneri muuseumi juhib praegu sõjaajaloolane Hannes Walter.

Enamik Eesti muuseume on kultuuriministeeriumi haldusalas. Järgmisel aastal on 29 muuseumi ja ennistuskoja Kanut tegevuskuludeks planeeritud 84,6 miljonit krooni, mis on ligi kümme miljonit krooni tänavusest enam. Muuseumide omatulu peaks küündima 15 miljoni kroonini. Kultuuriministeeriumi kavade järgi külastab riigimuuseume uuel aastal 1,15 miljonit inimest. Eestis on ka arvukalt omavalitsustele kuuluvaid muuseume ja eramuuseume.