Professorid on seisukohal, et mälestusmärgi teisaldamine võib küll leevendada 9. maiga seotud päevaprobleeme, kuid on tõsine riskifaktor Eesti pikaajaliste huvide seisukohalt.

„Eesti pikaajalised huvid on sisemine stabiilsus ja rahvusvaheline tõsiseltvõetavus. Pronkssõduri teisaldamine kahjustab mõlemat,” seisab kirjas.

Õppejõudude sõnul on juba täna mälestusmärgist saanud väga oluline Eesti mainet kujundav teema maailma meediakanalites, paraku valdavalt iroonilises võtmes.

„Eestile on kleebitud natsiriigi silt, meie tõsiseltvõetavus on saanud tagasilöögi. Kohalikku ellu on pronksmehe saaga toonud nii avalikud kähmlused kui ka ulatusliku rahvustevahelise arveteklaarimise elektroonilistes suhtluskanalites,” leiavad nad.

Teine risk on professorite sõnul seotud ebarealistlike ootustega mälestusmärgi ümberpaigutamise tagajärgede osas.

„Lootus, et selle abil on võimalik vähendada erimeelsusi või kehtestada ajaloolist õiglust, pole meie arvates põhjendatud. Probleem pole ju pronkssõduri asukohas, vaid väga erinevates, mitmes punktis vastandlikes ajalookäsitlustes.”

Riskide leevendamiseks soovitavad professorid tagasi pöörduda Lennart Meri kunagise idee juurde kujundada, pärast säilmete identifitseerimist ja väärikat ümbermatmist, Tõnismäele kõigi II maailmasõja ohvrite mälestuspaik.

Kirjale on oma allkirja andnud Tartu ülikooli professorid Raul Eamets, Jüri Talvet ja Peeter Torop, Tallinna ülikooli professorid Martin Ehala, Mati Heidmets, Aleksander Pulver, Rein Ruutsoo, Rein Veidemann, Raivo Vetik ja emeriitprofessor Mati Hint, Tallinna tehnikaülikooli professor Rainer Kattel ning Helsingi ülikooli õppejõud Tiit Hennoste.