Viimase, linnaökoloogia kursuse raames käisid õpilased näiteks Tallinna veepuhastusjaamas, kus tutvuti Ülemiste joogivee puhastamisega. Kuna Tallinnas pole europrügilat, külastasid huvilised Kesk-Eestis asuvat Väätsa prügilat, hankides muu hulgas teadmisi ka selle kohta, kuidas jäätmeid sorteerida. Paljassaares vaadati linnukolooniat, linnaparkides tutvuti seal elavate loomade ja lindudega.

Selle kohta, mida vaatamas ei saanud käia, korraldati loengud. Nii tutvustas Kullo keldris asuvas noorte looduskaitseühingus Allan Kokota, kuidas jäätmeid sorteerida ja kuidas neid vähem tekitada. Madis Kõrvits keskkonnametist rääkis õhuprobleemidest ja Raivo Rajamäe kiirguskeskusest näitas, kuidas mõõta müra koolis ja linnas.

Elevust tekitas veeanalüüsi kohver, mille Kullo sai kingituseks Selverilt. Mustamäe gümnaasiumi õpetaja ja keemiasektsiooni juhataja Malle Solnson näitas õpilastele, kuidas mõõta reostust, mida tähendab nitraatide ja nitritite sisaldus vees. Metsaoru sõnul oskavad õpilased veeanalüüsi kohvrit nüüd ise kasutada ja jätkavad kindlasti uuringuid.

Metsaoru hinnangul tekitasid elavaimat vastukaja just praktilised katsed: vee puhtuse, õhu saaste, müra ja radiatsiooni mõõtmine. “Õpilastel tekkis kohe huvi, kuidas seda ise teha. Lapsed tahavad tegutseda,” ütles Metsaorg.

Tallinna elukeskkonna probleemidele pühendatud projekt algas juba novembris. Näiteks korraldati möödunud aastal rahvusraamatukogus loodusõhtu, mis oli avatud kõigile linnakodanikele ning kus osales 300 inimest.

Algklassiõpilastele korraldati aga sõbraliku elukeskkonna projekt, kus tutvustati muu hulgas koduloomi.

Metsaoru sõnul huvitasid lapsi enim eksootilised loomakesed, maod ja teised roomajad. Lapsed kirjutasid sellel teemal ka uurimistöid.

Säästliku mõtteviisi ja loodushoidliku eluviisi propageerivaid üritusi on kavas ka edaspidi. 22. märtsil toimub ülemaailmne veepäev, mil kulub kindlasti ära Kullo veeanalüüsikohver. 22. aprillil on aga planeet Maa päev, mil korraldatakse samuti keskkonnakaitseüritusi.