1829. aastal rajatud tööstuskvartal sünnib ümber uus-vanalinnaks
Kolmapäeval avati Laste Maailma galeriis näitus, kus saab tutvuda vanalinna, kesklinna ja sadama vahel asuva Rotermanni kvartali tulevikuga.
Kvartali teise osa arhitektuurikonkursi võitnud büroo Alver&Trummal esindaja, arhitekti Indrek Rünkla sõnul võib kvartalist saada teatavas mõttes alternatiivne vanalinn.
“Esiteks saab sellest jalakäijate ala. Teiseks on seal säilitatud vanade tööstushoonete struktuur ja fassaadid. Kolmandaks on seal funktsionaalsed korterid, bürood, ärid, galeriid, meelelahutus jne,” ütles Rünkla.
Arhitekti sõnul oleks olnud lihtsaim variant kogu piirkonnale katus peale panna ja sellest kaubanduskeskus teha, kuid arhitektide mõte liikus vastupidises suunas.
“Lihtsal inimesel pole ju kuhugi minna. On vanalinn, mis on üha rohkem turistidele, ja on kaubanduskeskused, mis eeldavad ostmist,” selgitas Rünkla. “Tahtsime luua linnakeskkonda, mis kutsuks inimesi seal olema – jalutama, sööma, näitusi külastama,” lisas ta.
Kaks uut tänavat
Arendaja Rotermann Eesti esindaja Tiina-Mary Metsiku sõnul oli algusest peale eesmärk vastanduda kaubanduskeskuse kontseptsoonile. “Tahtsime luua kvaliteetset keskkonda, kuhu oleks huvitav tulla nii linnakodanikul kui ka turistil,” ütles Metsik.
Kvartalisse peaks tema sõnul tekkima kaks uut tänavat ja palju uusi pisikesi käike. Narva maanteelt algav Roseni tänav kulgeb hotelli Metropol krundi poole. Rotermanni tänav ühendab Hobujaama ja Ahtri tänavat.
Ahtri tänavale välja jõudes jääb linnal võimalus ehitada üle magistraali sild või tunnel, et inimesed lahedamalt mere äärde pääseksid. Tee kahe sõidusuuna vahele on kavandatud uus maja, mille esimese korruse tasandilt pääsevad inimesed “augu” kaudu läbi.
Kvartal peaks näitusel olema maketi kuju.
Tulevase plaza äärde kerkib ohhoo-hoone
Rotermanni tn 8 hoone arhitektuurse lahendi võistluse võitnud HG Arhitektuuri nägemuse kohaselt saab tulevase plaza äärne maja olema nelinurkne eri aknarütmiga ohhoo-efekti tekitav tahukas.
“Käsitleme hoonet mahulise skulptuurina, mis ei ütle selgelt oma korruselisust ja funktsiooni, aga on samal ajal funktsionaalselt sobiv büroohooneks, võimaldab pindade kasutamisel paindlikkust, on aktiivne linnaruumi kujundaja ja suhtleb ümbritseva keskkonnaga,” selgitavad arhitektid ise. Kõige suuremad aknad on ühe, kahe või kolme korruse kõrgused, eenduvad või taanduvad fassaadis, muutes selle elavaks ja ruumiliseks. Hoone on aatriumigi klaasgaleriis asuvate käigusildade kaudu ühendatud kõrvaloleva endise jahulaoga, mis rekonstrueeritakse.
