2005. aasta riigieelarve prioriteedid on suurem sissetulek, tööhõive ja haridus
2005. aasta eelarve tagab tulumaksuvaba määra alanemise ja miinimumi tõusu, samas kasvab tugevalt aktiivsete tööturumeetmete ja hariduse rahastamine.
"2005. aasta eelarve prioriteete võib käsitleda kolme samba võtmes: esimene sammas hõlmab tööjõu maksukoormuse vähendamise meetmeid, teine aktiivseid tööturu lahendusi ning kolmas keskendub haridusele," ütles Veskimägi. "Lisaks peab kindlasti silmas pidama olulisi täiendavaid kulutusi pensionide tõstmiseks, ravikindlustuse eelarve kasvu ja teehoiukulude ning põllumajanduse otsetoetuste tõusu."
"Et pikemas plaanis olla vähegi konkurentsivõimeline, peab Eestis kasvama nii tootlikkus, hõive kui tööturu paindlikkus. Eestimaalased peavad tegema rohkem tööd," sõnas ta.
2005. aastal tõuseb maksuvaba tulumäär 1400 kroonilt 1700 kroonile kuus (kulu eelarves 430 miljonit krooni) ning kahe protsendi võrra alaneb üksikisiku tulumaks (kulu eelarves 885 miljonit krooni).
Eelarve eelnõus sisalduva 220 miljoni kroonise aktiivsete tööturumeetme paketi rakendamise tulemusel saavad koolitust vähemalt 21 000 töötut (täiendav kulu eelarves 138 miljonit krooni), 14 000 töötut saab õppestipendiumi (täiendav kulu eelarves 15 miljonit krooni), tööpraktikale pääseb 920 töötut (täiendav kulu eelarves 11 miljonit krooni) ning 12 miljonit krooni eraldatakse koolituse ja praktikaga seotud transporditoetuseks (21 000 töötule ligipääsu võimaldamiseks koolituse ja praktika kohtadele). 750 töötut saab toetust ettevõtluse alustamiseks (täiendav kulu eelarves 15 miljonit krooni) ning 12 miljonit krooni eraldatakse toetusteks tööandjatele töötute töölerakendamiseks. 16 miljonit krooni kulub töötutele individuaalsete tegevuskavade koostamisele.
660-miljoniline hariduse ja teaduse rahastamise pakett sisaldab meetmeid nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks. Üldhariduse taseme tõstmiseks saavad kohalikud omavalitsused ja koolid suurema otsustusõiguse ja vastutuse: 220 miljoni krooni võrra kasvab õpetajate palgafond ning 240 miljonit krooni suunatakse haridusinvesteeringuteks pearahasse. Kutsehariduse osakaal suureneb kutsekoolide seadmete ja infrastruktuuri investeeringute läbi. Kõrghariduses on fookus tehnikaaladel, infotehnoloogial ning bioteadustel. Teadus- ja arendustegevus saab täiendavalt ca 200 miljonit krooni.
Teistest kuludest kasvavad enim kulud pensionide tõusule (920 miljonit krooni), ravikindlustusele (520 miljonit krooni), vanemahüvitisele (täiendavalt 100 miljonit krooni), omavalitsuste vabatahtlikule ühinemisele (200 miljonit krooni), kaitsekulude osakaalu suurendamisele SKP-st (260 miljonit krooni), keskkonnainvesteeringutele (lisaks 200 miljonit krooni), kultuuritöötajate palgatõusule (70 miljonit krooni), teehoiukuludele (täiendavalt 550 miljonit krooni) ning põllumajanduse otsetoetustele (kasv 350 miljonit krooni).
2005. aasta riigieelarve eelnõu konsolideerimata kulude maht on 53,1 miljardit krooni, mis on võrreldes 2004. aasta eelarvega 5,4 miljardit krooni ehk 11% enam (2004. aasta eelarve kulude maht on 47,7 miljardit krooni). Valitsus plaanib kinnitada 2005. aasta eelarve eelnõu 16. septembri istungil ning anda see Riigikogule üle 22. septembril.
