2009. aasta poliitika sõnaraamat

Koostajad: Raimo Poom, Kärt Anvelt Väljaandja: Eesti Päevaleht AS

A

•• Andrus Ansip lööb riigijuhtimise rekordi. Kuna valitsus laiali ei lähe, siis lööb ta novembris Konstantin Pätsi nelja aasta ja seitsme kuu pikkuse järjest peetud valitsusjuhi rekordi, mille Päts küll ainult riigipöörde hinnaga saavutas.

B

•• Balti ühtsus esikohal. Eesti annab aasta alguses Lätile terve sumaka laenu. Läti latt on päästetud ja koos sellega Eesti kroon. Kuid ega see žest lõunanaabritele just meeltmööda ole. Lisaks jõuab majanduskriis ka Leetu ning uue tuumajaama plaanid tuleb kalevi alla panna. Eesti hakkab oma jaama tegema, mis tähendab, et kunagi võib Eesti hakata Leedule tuumaelektrit müüma. See meeldiks leedukatele sama hästi kui lätlastele Eesti laen.

C

•• Cash ja füür. Praegust praktikat vaadates on ooda­ta uusi Kilke. 

D

•• Devalveerimist ei tule. Krooni siis. Aga rääkijaid leidub ikka.

E

•• Eelarve, eurotoetused ja euro. Kõik need kuuluvad ühte punti, sest euro kasutuselevõtuks on vaja eelarve defitsiiti kärpida. Viimast saab teha peamiselt veelgi enam investeeringuid maha võttes. Kärpimisest tekkivat põntsu saaks eurotoetuste suurema kasutusega tasandada, kuid märkide järgi pole riik selleks suuteline. Seega on kõik kolm suures ohus – eelarve liiga suures miinuses, euro liiga kaugel tulevikus ning eurotoetused jäävad Brüsselisse tolmu koguma.

F

•• Finantskriis läheb üle majanduskriisiks. Kui finan­ts­kriis võib hakata vaikselt taanduma, siis päris majanduse jaoks on määravaks alles saabuv aasta. Kui palju majandus langeb – 3,5, 4 protsenti või rohkem?

G

•• Gruusia president Mihheil Saakašvili laseb oma valitsuse lahti kolm korda jaanuaris, kaks korda veebruaris jne. Eesti jätkab Gruusia demokraatlikult valitud valitsuse ning presidendi igakülgset toetamist.

H

•• Hädasti on vaja haldusreformi niisamuti kui haridusreformi, aga uuel aastal neid veel ei tule. Kohalikud valimised on oktoobris ja igasugune liitmine enne seda välistatud. Haridusreformi algmed täienevad, kuid ka see ei jõua järgmisel aastal veel kuskile. Ehk hakatakse liigutama siis, kui koolimajad täitsa tühjaks jäävad.

I

•• Ilves. Evelin Ilves. Eesti esileedi lükkab käi­ma tervishoiureformi, mis parandab kogu rahva tervist ning enesetunnet. Seda on majanduslikult raskel ajal väga vaja.

J

•• Keskerakondlikus linnavalitsuses korraldatakse laulupeo aseaineks parteiline festival „Jokk Jääb!”

K

•• Kolletav klaassammas, mida nimetatakse ka Vabadussõja võidusambaks, ja kaitseminister. Kui tšehhi firma Sans Souci töö ikka lörri läheb ning koos sellega pea 70 miljonit tuulde kaob, võib juhtuda, et Jaak Aaviksool tuleb oma koht kellelegi teisele loovutada. Kus saab olema rahva pahameele ots ja äär, kui see sammas ka tuleva aasta Võidupühaks püsti ei saa.

L

•• Rein Lang teeb meediale seaduse. Ülejärgmisest aastast avaldatakse vaid Riigi Teatajat ja selle lisasid. Vjatšeslav Leedo keelab kommenteerimise, müügilt korjatakse ka Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne.

M

•• Merko – kas räägivad südamelt kõik ära? Või näitavad Savisaar, Seppik ja Sepp Merko külaskäigu linte?

N

•• Nutulaulu alles hakkame kuulma. Sest kõigilt võetakse eelarves raha ära – oi-oi-oi! Ainult ametnikud suudavad vaikselt vastu pusides päästa ennast avaliku teenistuse reformist ja palkade läbipaistvaks muutmisest.

O

•• Barack Obama vannutatakse jaanuaris USA presidendiks. Aga mida ta Eestist arvab? Kuidas temaga hästi läbi saada? Välispoliitika tegijad vaevavad oma pead just nende küsimustega. Kas president Toomas Hendrik Ilves saab Obama jutule niisama lihtsalt kui George W. Bushi juurde?

P

•• Peibutuspardid pole moes. Siim Kallas ei hakanud eurovalimiste nimekirja juhtima. Edgar Savisaar aga läheb Keskerakonna nimekirja eesotsas Brüsseli kohta nõutama, kuid ei ütle, kas kavatseb Euroopasse ka tegelikult minna. Tuleb aeg rahval oma hinded anda. 

R

•• Rahandusminister Ivari Padar jätkab uuest aastast kahel kohal. Ühelt poolt ministrina ja teisalt europarlamendi liikme kandidaadina, sest vaatamata kõigile manitsustele pole ta valmis juba aasta algusest ministri kohalt lahkuma, mis võimaldaks valimiskampaaniale keskenduda. Aga missugune tuleb eelarve, mille koostamist alustatakse jaanuaris ja mida veab kampaaniat tegev minister? Ja kellest saab vaene uus rahandusminister, kes juunikuus poolel sõidul reele hüppab?

S

•• Herman Simm ehk spioneerimine. Tema väidetav riigireetmise juhtum jõuab kohtusse, kuid avalikkus ei saa siiski targemaks tema tegevuse kohta. Kardetavasti on kõik peale lühikese kohtuotsuse riigisaladus. Uute huvitavate niidiotste jõudmine avalikkuseni jätkub kindlasti kogu maailmas.

T

•• Kes saab Tallinna linnapeaks? Pealinna valijatel on võimalus näha uusi värvikaid linnapeakandidaate. Senist meeri Edgar Savisaart ei pea kellelegi tutvustama, kuid Reformierakonna taskus on trumbiks noor ja sarmikas Keit Pentus, kes linnavõimu kesklinnavanemana juba maitsnud on.

IRL-i linnapeakandidaadiks saab tõenäoliselt taas Tõnis Palts. Sotsiaaldemokraate esindab aga nende uueks juhiks saav Jüri Pihl, kel on ette näidata saavutused korrakaitsest ning korruptantide püüdmisel.

U

•• UFO lendab jälle. „Kui pidada mind UFO-ks, siis UFO definitsiooni järgi peaksin olema tundmatu lendav objekt. Minu puhul on see lennufaas aeg-ajalt olemas, ma lendan lennukis. Aga küsimus tundmatusest on jälle lahenduseta. Maailma mastaabis ma väga tuntud ei ole, aga Eestis mind üldiselt tuntakse. Mulle isiklikult tundub, nagu ma oleksin sellelt planeedilt ja mitte tulnukas ega kusagilt teiselt planeedilt.” Andrus Ansip, 2. oktoobril 2008.

V

•• Valimised – demokraatia pidutseb tervelt kaks korda. Kõrgeima võimu kandja – RAHVAS – valib oma esindajad europarlamenti ja kohalikesse volikogudesse. Valitakse siiralt ja armastusega.  

Õ

•• Saabub õigusemõistmise tä­he­­tund. Kohtusse jõua­vad mitmed suured protsessid, mis võivad raputada Eesti poliitika ning äri nähtavaid ja nähtamatuid sidemeid. Kogu riigi jaoks olulise tähtsusega protsessiks kujuneb kindlasti maadevahetuse protsess, kuid neile lisandub veel hulk kohalike omavalitsuste korruptsiooniprotsesse. Need ei jäta ka päevapoliitikat mõjutamata. 

Ä

•• Ärkamisaeg jätkub, juulis toimub XXV üldlaulupidu.

Ö

•• Ööd on meil mustad. Ja veel mustemaks lähevad. Aga kui natukene oodata, siis uskuge – silmapiiril paistab valguskiir.

Ü

•• Ühiskondlik lepe, see tõeliselt õige ja vajalik selle sõna kõige paremas mõttes sõlmitakse ehk just järgmisel aastal.