2010. aasta ähvardab tallinlastele kaasa tuua uued kopsakad maksud
Eile kinnitas Tallinna linnavalitsus oma kabinetiistungil linna 2010. aasta eelarve ja saatis selle volikokku, kuid ei soostunud eelarve sisu avaldama. Et linna tulubaas on maksude kesisema laekumise tõttu kokku kuivanud ja kohustusi on endiselt palju, läheb kohalik võim ilmselt maksukoormuse tõstmise teed.
„Arutasime eelarve kokkupanemisel võimalike uute maksude kehtestamist, aga ma ei tea, mis kujul eelarve täna linnavalitsuses vastu võeti,” ütles linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, „eelarve ei ole veel volikokku kohale jõudnud.”
Vitsuti sõnul on linna tulud vähenenud, mistõttu tuleb vaadata uute maksude poole. Mis maksudest täpsemalt juttu võiks olla, selgub täna. Küsimusele, kui suurt summat oleks uute maksude kujul eelarve tuludesse vaja, vastas volikogu esimees, et ei saa veel arvudest rääkida.
Kindel on see, et linnavalitsus kinnitas eelarve mahuga 7 miljardit krooni. Tänavune linnaeelarve on kärbitud kujul 7,34 miljardit krooni, olles planeeritud miljardikroonise defitsiidiga.
Linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Indrek Raudne ütles, et opositsiooni maksude lisamisest informeeritud ei ole. „Eks olulisema tähendusega on eelarves üksikisiku tulumaks ja maamaks. Üks võimalus olekski tõsta maamaksu, mida nad korra juba tõstsid,” märkis Raudne.
Vaja kulusid kärpida
Tema sõnul oleks võimalik tõsta veel ka reklaamimaksu, kehtestada müügimaks, mis oleks justkui kohalik käibemaks, ning taastada mootorsõidukimaks või muuta parkimiskorda.
Maamaksuks tuleb praegu Tallinnas linnale loovutada 1,5 protsent maa maksustamishinnast aastas. Seadusega on lubatud selle määra tõstmine 2,5 protsendini. Müügimaksu võib kohalike maksude seaduse järgi nõuda linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste müügihinnast kuni ühe protsendi. Seda teed minek oleks Raudse hinnangul aga „hullumeelne”.
„Maksukoormuse linnakodaniku kaela veeretamisega on küll võimalik eelarve seisu parandada, aga küsimus on selles, kui kaua makse tõsta. Probleem on selles, et linna jooksvad kulud-tulud on tasakaalust väljas,” rääkis Raudne ja leidis, et linnal oleks õigem tegelda kulude kärpimisega.
Tänavusse linnaeelarvesse on maamaksu ja kohalikke makse kokku arvestatud ligi 481 miljoni krooni eest.
Maksu ajalugu
Umbes 400 krooni aastas
Kadus valimiste eel
•• 1996.–2002. aastani kehtinud mootorsõidukimaks moodustas oma viimasel aastal linnaeelarvest ligi ühe protsendi.
•• Maksumäär oli enne maksu kaotamist viis krooni mootorivõimsuse iga kilovati kohta aastas, mis tegi ühe keskmise pereauto maksuks aasta kohta umbes 400 krooni.
•• Paar nädalat enne 2002. aasta kohalike omavalitsuste valimisi otsustas linnavalitsus Edgar Savisaare juhtimisel toetada Reformierakonna ettepanekut ja maksu 2003. aastast kaotada.
