Mälestuspäev on selge seisukohavõtt, et praegused ja tulevased põlvkonnad tunnetavad nii stalinismi kui natsismi totalitaarse režiimi kuritegelikku olemust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Mälestuspäeva eesmärgiks on ka moraalselt toetada totalitaarsete režiimide kuritegude ohvreid ning nende perekondi. Mälestuspäevaga tunnustatakse stalinismi ja natsismi tekitatud kannatusi ning mõistetakse tingimusteta hukka toimepandud ulatuslikud inimõiguste rikkumised.

23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salaprotokollide kohaselt jäi Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. Pakti sõlmimine lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime stalinismi ja natsismi kuritegusid.

Valitsuse hinnangul aitab 23. august mälestuspäevana toetada ja mõista stalinismi ja natsismi kuritegude ohvreid ning nende perekondi, ja ka nende kannatusi tunnustada. Samuti suurendatakse avalikkuse teadlikkust totalitaarsete režiimide aegumatutest inimõiguste vastastest kuritegudest ning soodustatakse ühtse rahvusvahelise seisukoha kujundamist.