“Projekti põhieesmärk on looduskeskkonna korrastamine selliselt, et linnud saaksid rannaniitudel pesitseda,” seletas MTÜ Arhipelaag projektijuht Toomas Kokovkin. “Karjatamise mõte on peamiselt selles, et rannas kasvavat pilliroogu vähendada. Ja see on väga tõhusalt toiminud.”

Arhipelaag, kellele Rootsi WWF fondi rahaga ostetud 30 tõuveist kuuluvad, andis paar-kümmend lehma kohalikele rannatalunikele viimase viie aasta jooksul karjatada.

“Tegime talunikega lepingu, et veised on küll meie omad, aga nendest sündivad vasikad on talunike omad,” ütles Kokovkin. “Nüüd hakkas meie elu veidi kolhoosiks muutuma, ja kuna meie ise pole veisepidajad, otsustasime loomad maha müüa.”

Igaüks osta ei saa

“Meil tuleb müük koos kohustusega, et talunikud peavad kasutama veiseid kindlal Väinamere rannikualal, ning kui nad seda ei tee, siis tulevad leppetrahvid,” lisas ta. “Suvalisel inimesel ei olegi lootust loomi saada, ainult nendel, kes loomi selles piirkonnas karjatavad.”

Looduskaitsjate ja kohalike talunike koostöös on karjatatud tuhandeid hektareid rohumaad, puhastatud võsast sadu hektareid, püstitatud mitukümmend kilomeetrit elektrikarjuseid, rajatud mitu matkarada.

“Kõige tähtsam polnud siiski rahaabi, vaid see, kuidas õnnestus kohalik võrgustik käima panna,” ütles Kokovkin. “Et need, kes enne olid looduskaitse osas skeptilised, on nüüd meie partnerid.” Peale loomade on kohalikele jagatud võsalõikureid, saage ja niidukeid, mille abil on puhastatud üle 110 ha ja niidetud üle 2800 ha rannaalasid. Kokku osales projektis ligi sada Väinamere kandi talunikku.