40 km/h ajaks liikluse veel hullemaks
„Aeglasema kiirusepiirangu mõte on liikluse rahustamine ja tasakaaluka liiklustava juurutamine. Kiirustamine on enda liiklusaja ebaõige planeerimine ja ummikud ning liiklusõnnetused on selle kiirustamise, pealiskaudsuse tagajärg. Tahame seda sasipundart rahulikuma liiklustempoga harutama hakata,“ põhjendas idee autor, kesklinna vanem Marek Jürgenson linnavalitsusele tehtud ettepanekut.
Liiklusasjatundja Johannes Pirita sõnul ei tule Tallinna liikluse probleeme aga üldse kiirusepiiranguga lahendama hakata. „Juba praegu on nii, et kesklinnas sõidad reaalselt 27-30 kilomeetrit tunnis,“ sõnas Pirita.
Tallinna liiklusprobleemid lähtuvad Nõukogude ajast
Johannes Pirita hinnangul tasub Tallinna kehva liikluskultuuri tagamaid otsida Nõukogude ajast. „Meil on auto olnud imetlusobjekt. Selline on suhtumine. Me ei ole autoga harjunud,“ selgitas Pirita.
Marek Jürgenson on hea liikluskultuuri näiteks toonud Helsingi, kus kiirusepiirang 40 km/h. Johannes Pirita aga ei näe sealse hea liikluse põhjuseid madalas kiirusepiirangus, vaid ikkagi aastatepikkuses autokultuuris. „Seal algas autostumine seitsmekümnendatel, meil aga 92.-93. aastal,“ sõnas Pirita ja märkis lisaks, et hoolimata heast liikluskultuurist on ka Helsingis siiski ummikud.
Pirita hinnangul muutub ka Tallinna liikluskultuur aastate jooksul paremaks ilma, et selleks peaks lubatud kiirusepiirangut alandama. „Juba praegu on paremuse poole muutumist näha. Mõnel pool ikka lastakse jalakäija üle tee,“ ütles Pirita.
Aeglasem kiirusepiirang saastaks rohkem õhku
Lisaks Johannes Piritale on lubatud sõidukiiruse vähendamise vastu ka keskkonnaministeerium. Sealse välisõhu ja kiirgusohutuse büroo juhataja Viktor Grigorjevi meelest ei ole lubatud sõidukiiruse vähendamine otstarbekas, kuna see soodustaks ummikute teket.
„See ettepanek on neil liikluse sujuvuse huvides ja tõsi, mida sujuvam liiklus, seda vähem heitgaase ja õhusaastet. Samas – mida väiksem kiirus, seda väiksem on tänavate läbilaskevõime. Tekivad ummikud, sõidetakse madalamate käikudega, heitgaase ja saastet tekib rohkem,“ selgitas Grigorjev.
„Üldjuhul on aeglasem kiirus keskkonnale halvem.“
Kas ja millal uus piirang kehtima hakkab, pole tada
Tallinna kesklinna valitsuse ettepaneku kohaselt võiks uus kiirusepiirang Tallinna kesklinna tasulise parkimise alas kehtima hakata alates järgmise aasta 1. maist, kuid esialgu pole aruteluga kuigi kaugele jõutud.
Linnavalitsus on asja arutamisega päri, ent praeguseks pole veel isegi uue kiirusepiirangu ala suuruses kokkuleppele jõutud.
