600 Eesti töölist ehitab Titanicust suuremat ristluslaeva

 (9)
                 
Eesti Päevaleht
600 Eesti töölist ehitab Titanicust suuremat ristluslaeva
bo stranden
Turu laevatehas, kus 621 Eesti töölist ehitab maailma suurimat kruiisi- ehk ristluslaeva, on nii hiiglaslik, et tunned end kui vaala kõhtu sattunud Joonas.

Suur, tegelikult väga suur. Siin mõistad sipelgat jalgpallväljakul kesk MM-i tiitlimatsi ja Joonast valaskala kõhus. Ümberringi koliseb, huugab, möirgab. Kummitab tunne, et võid millelegi ette või kuhugi vahele jääda. Vereva hommikutaeva taustal kõrgub Freedom of the Seas, maailma suurim ristluslaev, pikkust 60 meetrit enam kui Titanicul.

5.58–6.50

Kell kuus hommikul algab Turu äärelinnas Raisios kõbin ja kobin. Helisevad kellad, solisevad dusid, sorisevad kohvimasinad, podiseb neljaviljapuder. Aivar Karmi elukaaslane Lea Leosk toimetab vannitoas. Kõrvalruumis ajavad end üles Rein Mikson ja Vladimir Alferenko.

Kolmetoalise korteri on andnud siseviimistlejatele ja koristajale kasutamiseks tööandja, Eesti firma Lindal. Lindal teeb Turu tehasele siseviimistlust ja mööblit. Lindali mööbel täidab laevu eelmise sajandi lõpust. Veidi pärast kella poolt seitset hakkab Turu äärelinnadest laevatehase poole liikuma autodekolonn, mis meenutab tuhande põleva silmaga lohet. Kesksuvel, mil on tööde kõrghooaeg, rabab tehases kuni 6000 meest ja naist. Kuni 2000 Soomest, ülejäänud alltöövõtjate esindajad Eestist, Leedust ja Poolast.

6.56

Metallogadega väravad haaravad mehi kui hakklihamasinad. Igast sisenejast jääb arvutisse elektrooniline jälg, igaühe kohta on teada, kus ta asub ja mida teeb. Inimmass sukeldub tehaseilma, mis koosneb konteineritest, kastidest ja laokompleksidest. Kõige kohal kõrgumas kraanameri, meenutades soos konni otsivat kureparve. Nokad napsavad saaki kogu hiigelalalt. Kastid-konteinerid, kajutisõrestikest ja muust laevas tarvilikust rääkimata, rändavad kraanakoogutuste saatel kohtadele. Laevas on vaja ju absoluutselt kõike – alates WC-paberist ja lõpetades rooliratta, hiigelmootori või kümnete nõudepesumasinatega.

7.15

Grupp Eesti mehi, nende seas neljandat aastat Soomes töötav siseviimistleja Aivar Karm, marsivad laeva Freedom of the Seas poole, mis kõrgub elamukvartalina ning hakkab suvel seilama Kariibi merel. Eesti meeste tööks on laeva sisustamine, kajutisõrestikest päris kajutite valmistamine. “Algul eksisime mitu korda ära, enne kui töökoha leidsime,” meenutavad sinistes tunkedes mehed.

9.30–11.30

Tööaja sisse käivad kohvipausid, lõunaks kobivad mehed pardalt alla. Lõuna tehase sööklas maksab 5–7 eurot. Tõsi, algusajal oli koonerdamist, järati vaid võileibu. “Elame ju kord ning elu pole üksnes töö ja rahakogumine,” leiavad Rein Mikson ja Aivar Karm nüüd.

Kolmenädalase töötsükli järel tuleb vaba nädal Eestis. Ja tagasi tulles on autode pagasiruumid täis lihakraami ning kangematki kraami. Sest alkoholi hinda Soomes ja Eestis ei anna võrreldagi.

Tööpäev lõpeb kell neli, viis, kuus või seitse – kuidas kellelgi. Oleneb, kas tegemist on aja- või tükitööga. Pühapäev on täisvaba, laupäev poolvaba. Kaks korda nädalas saab spordisaali.

11. 40

Projektijuht Rando Allmägi naeratab iseteadvalt, kui räägib, miks Soome laevaehituses töötavate meeste elu on parem kui Eestis. Olekustki näha: Kuusalu mees on oi-kui-rahul. Töötasu – kaks kuni neli korda Eesti keskmisest suurem. Autopark – siinse palgaga saab töömees enesele lubada kolme aasta vanuse sõiduki, Eestis mitte. Mõnelgi töötajal on Eestis ootamas korter või paar. Kinnisvara annab kindlust. Suurtes summades arvele laekuv palk on argumendiks pankadega rääkimisel. Perspektiivitundega mehed mõtlevad sellelegi, et Soome palk tõstab kunagi saadava pensioni suurust.

Võõrtöötaja muredest mehed ei räägi. Keda siis huvitab lastest ja abikaasast võõrdumine, lahkuminek ja muu kole, mis võib olla kodusest suurema palga hind. Juba leidub neidki, kes abikaasa Soome kaasa toonud, sest palk võimaldab ühel pereliikmel kodus püsida.

11.55

Kontorihoone ees on eestikeelset suminat. Koguneb plaatijaid, viimistlejaid, keevitajaid, isoleerijaid, ventileerijaid, torumehi ja mööblimehi ning naistest koristajaid, kes peavad Eesti meeste tagant platsi puhtaks tegema. Algab töökaitseõppus, mis ka eesti keelde tõlgitakse. Õppimata ja paberita töötada ei tohi. Teiste seas astub koolipinki Evi Somelar, Tartu naine, ametilt koristaja. Mida mees kodus ütles, kui pereema otsustas võõrsile tööle minna? “Mis tal öelda, keegi perest peab ju ometigi raha majja tooma,” kostab ta.

12.40

Laeva ehitamine on lihtne kui legoklotsidest maja kokkupanemine. Vahe on selles, et tükid on pisut suuremad ja kokku on neid umbes 300 000.

Ehitamine algab väiksemate kabiinide-kajutite kokkukeevitamisest. Siis liidetakse need üksteisega, valmib midagi Mustamäe karpmaja taolist. Viimaks tõstetakse kokkuliidetud kastid laevapõhjale, pannakse ujuma. Algab sisustamine.

Turu tehases valmib korraga vähemalt neli laeva. Üks on lõppviimistlusjärgus. Teisele, mis seisab kuivdokis, laaditakse kajutikarpe peale. Kolmandat koostatakse veel maas karpidest. Neljanda jaoks valmistatakse karpe. Viies ja kuues on alles konstrueerimisel. Seitsmenda tarbeks sõlmivad tehaseomanikud lepingut.

13.10

“Kõik on siin puhtalt tööl, ei mingeid musti otsi ega ümbrikus palkasid,” ütleb tehase tööohutuse juht Aki Rajamäki veendunult. Ta meenutab, et Eesti tööliste osakaal on Turus tõusnud alates 2004. aastast, mil Eesti sai Euroopa Liidu riigiks. Soome metallitööstuses napib aga töökäsi, ütleb Rajamäki nukra moega, lükkab kiivri kuklasse ja vaatab hiigellaeva poole. Kolmekümneaastase staaziga laevaehitaja pole kunagi varem oma tehase dokis midagi nii pikka näinud. “Meil läheb praegu hästi, mis tähendab aga parkimisprobleeme, korteriprobleeme, keeltesegu,” ütleb ta.

16.00–06.00

Autodemeri lahkub tehase juurest. Paljude Eesti meeste ajutistes kodudes hakkavad klõbisema arvutiklahvid. Veel mõne aasta eest oli kodustega sidepidamise vahendiks telefon, mis iga sekundiga eurosid neelas. Nüüd on selle asemel MSN. Juba kumab võõrtöölistele ajastu, mil uue Skype’i versiooni abiga saab kodusest jutu kõrvale ka pilti näha.

Tehasest, hiigellaeva katvate kardinate varjust kumab ööselgi valgust. Mürakas ehitis seisab kai veeres kui hilinenud jõuluime kesk jaanuarikuud.

Tehismerega lõbusõidulaev

•• Turus valmib aprilliks maailma suurim ristluslaev Freedom of the Seas (Merede Vabadus), mis hakkab kurseerima Kariibi meres. Lisaks muudele atraktsioonidele on laeval kunstlik meri, kus saab surfata tehislainetel. Laeval asub ka täismõõtmetes hokiväljak. Laevale mahub maksimaalselt 3600 turisti, keda teenindab 1360 meeskonnaliiget.

R.S.

Firmajuht sai vanglakaristuse

•• Kontserni Aker juht on norralane Kjell Inge Rökke, kellele määrati mõne aasta eest kuu aja pikkune vanglakaristus, põhjuseks jahtlaeva juhiloa ebaseaduslik hankimine.

•• Rökke on tõenäoliselt üks Norra tuntumaid ja skandaalsemaid ärimehi, kellele kuuluvas laevehituskontsernis Aker töötab 41 000 inimest. Ja see firma pole tal ainuke.

•• Äripäeva hinnangul peetakse Rökket Norra ärimaailma imemeheks, kes paarikümne aastaga on tõusnud kalurist miljardäriks ja ehitanud laenude abil osavalt üles tohutu äriimpeeriumi. Tema vara hinnatakse 2,5 miljardile Eesti kroonile.

•• Uusrikkana on ta ebatavaliselt luksusjanuline ega häbene seda ka välja näidata, mistõttu ta on Norra kõmuajakirjandusele ammendamatu lugude allikas.

R.S.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Eesti Päevaleht

Nimi
Kommenteerimistingimused
Karikatuurid