1945. aasta 9. mail lõppes küll osalt tulistamine, kuid algas pikk ja halastamatu külm sõda, mis muutis maailmajagude, riikide, perekondade ja inimeste saatust kümneteks aastateks. Mõnel puhul lausa igaveseks. Euroopa elas püssirohutünni otsas, suur osa eurooplasi oli surutud kommunistlikku vanglasse. Selle järelmõju elab tänaseni – näiteks Ukrainas, Gruusias, Moldovas, Soomes jne. Rääkimata Eestist.

9. mai on kuupäev, mille taga laiub teadus sadade käsitluste ja meenutustega. Tahame anda ülevaate kõigest, mis on meie arvates oluline, ja sellestki, kuidas 9. maid on läbi aastakümnete tähistatud. Näiteks 9. mai lehtedes, esikülgedel, filmides. Samuti näitame, kuidas sõda ja 9. mai aitasid kaasa tehnika progressile.

Kajastus saab olema kirev, selles on nii tekste, pilte kui ka video- ja graafilisi lahendusi. Oleme lugejatelt kogunud mälestusi ja pilte ning ootame, et neid saadetaks aadressil ester.vaitmaa@­delfi.ee veel juurde, sest igaühe saatus ja kujutlus saatuse pööripäevast on erinev.

Me kirjutame sellest, et mäletada ajalugu ja inimesi ning osata hinnata vabaduse väärtust.