„November – 2000, detsember – 2300, jaanuar – 3000 krooni,” luges Eesti Päevalehe poole pöördunud Viimsi elanik Tiina Jõulup ajakirjanikule ette oma viimaste kuude küttearved. „Ma ei saa aru, miks minult niimoodi röövitakse, väljas pole olnud isegi õiget pakast. Korteri suurus on mul 77 ruutmeetrit,” oli naine nõutu.

Haabneemes Mereranna tänaval elav naisterahvas kurtis, et sama probleem on ka tema naabritel, kuid mingit selgust pole asjasse seni veel tulnud.

Mereranna tänava äärseid maju teenindab küttefirma Fortum Termest, kellel on Eestis kokku tervelt 20 võrgupiirkonda. Kui Tallinna Küte langetas soojuse hinda juba 1. jaanuaril, siis Termest jättis selle mitmes piirkonnas tegemata. Põhjuseks toob ettevõte juhatuse liige Margo Külaots just Termesti laia teenindusvõrgu.

„Kuna Fortum Termestil on palju võrgupiirkondi, siis pole konkurentsiametile võimalik kõiki hinnatõstmistaotlusi ühel ja samal hetkel koostada ning välja saata,” rääkis Külaots. „Lisaks sellele kulub hinna tõustes uue, kõrgema gaasihinna teadasaamisest kuni uue soojahinna kehtestamiseni neli kuud.”

Langus tuleb

Külaotsa selgituste kohaselt tõusis küttehind seetõttu teatud kohtades hiljem ning seega plaanitakse hinnalangust nendes piirkondades hilisemasse aega. „Müüsime vahepeal mõ­nel pool soojust tegelikust hinnast odavamalt ning nüüd on meil õigus tekkinud kahjum tagasi teenida. Haabneemes langetatakse soojuse hinda arvatavasti märtsi alguses, kuid tarbijale endale see mingeid lisakulutusi ei too.”

Samal ajal jääb faktiks see, et ilmad hakkasid oluliselt külmemaks minema just uue aasta algusest, mis tõi omakorda kaasa küttekulude kasvu. Külaotsa sõnul ei tähenda vastav tõsiasi aga seda, nagu peaksid Viimsi elanikud sellepärast oma rahakotti rohkem kergendama.

„Oluline on see, et soojuse hinnas sisalduva gaasihinna ning tegeliku gaasihinna vahe saaks kompenseeritud, üleliigset kasu ei luba konkurentsi­amet,” selgitas Külaots. „Külmemate ilmade korral teenitakse kahjum tagasi lihtsalt lühema ajaga ning nõnda läheb ka hind kiiremini alla.”

Viimsi abivallavanem Jan Trei nentis Päevalehele, et vallal pole voli küttehindade koha pealt sõna sekka öelda.

„Oleme muidugi kursis sellega, et Viimsis langetatakse hindu hiljem,” märkis Trei. „Kõigil meie vabariigi kodanikel peaks olema õigus võrdsele kohtlemisele, seega loodan, et konkurentsiamet on olnud kõnealust juhtumit käsitledes piisavalt pädev,” lisas ta.

Trei lisas, et kui kellegi õigusi on rikutud, siis tuleks teha järelepärimine õiguskantslerile või vaidlustada küttefirma otsus kohtus.

Konkurentsiamet: kõik on korrektne

•• Konkurentsiameti energiateenistuse juhataja Külli Haab kinnitas Päevalehele, et amet koos­kõlastas Fortum Termestiga Haab­neeme võrgupiirkonnas eelmise aasta mai lõpus soojuse piirhinna, mis on 1012,56 krooni MWh eest.

•• „Vahepeal ei ole ettevõte hinnataotlusi nimetatud võrgupiirkonna kohta esitanud,” märkis Haab. „Konkurentsiamet on olukorda kontrollinud ning hetkel ei ole sisseostetav maagaasi hind veel langenud tasemele, mille juures on kooskõlastatud Haabneeme võrgupiirkonnas soojuse hind, kindlasti aga toimub hinnalangus  märtsis.”

•• Haab lisas, et enamasti langeb soojuse hind esimesena neis piirkondades, kus see oli arvestatud kõrgeima kütusehinna järgi.