99% metsatulekahjudest põhjustab inimene
„Suurem osa metsatulekahjudest saavad alguse just inimeste hooletusest tulega ümberkäimisel, kahjuks tuleb ette ka pahatahtlikke metsade süütamisi,“ selgitas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Timo Anis.
„Põlengu võivad põhjustada ka äike või torm, ent need on viimase kümne aasta andmetel olnud metsatulekahju tekitajateks vaid 1% juhtudest,“ lisas ta.
“Nädalavahetusel alguse saanud põleng Vihterpalus näitab, et metsad on juba väga tuleohtlikud ja tugeva tuulega võib väikesest tulekoldest alguse saada suur keskkonnakahju,” ütles Anis. “Vihterpalus langes tuleroaks hinnanguliselt ligi 850 hektarit metsa.”
Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist, tänavu alates 12. märtsist, ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Sel ajal tuleb looduses tulega olla väga ettevaatlik, metsas ei tohi suitsetada ega lahtist tuld teha, lõket võib süüdata vaid selleks ettenähtud kohtades.
Ka kulupõletamine on alates 12. märtsist keskkonnaministri määrusega keelatud.
Ulatusliku metsapõlenguga kaasneb suur majanduslik kahju, mida üldjuhul ei ole võimalik kindlustusest ega muudest allikatest kompenseerida.
Näiteks 2006. aastal oli 250 metsapõlengut, mis põhjustasid ainuüksi keskkonnakahju 10,5 miljoni krooni ulatuses, sest hävis või sai kannatada 2597 hektarit metsa ja süttis 80 hoonet. Metsapõlengud tekitasid ka Päästeametile üle 20 miljoni krooni ulatuses lisakulusid.
“Kui kõik 2006. aasta metsapõlengute kulud kokku arvata, siis küünivad need 50 miljoni kroonini,” nentis Anis.
2007. aasta ei toonud nii kuiva suve ja nii palju põlenguid. Mets süttis 64 korral, kahjustada sai ligi 292,4 hektarit metsamaad. Kogukahju jääb 1,1 miljonit krooni piiresse.
Metsapõlengud puhkevad piirkonniti erinevalt. Suure tuleohuga maakondade hulka kuuluvad Harju-, Ida-Viru- ja Põlvamaa, kusjuures nende maakondade metsamaa pindala moodustab 24% Eesti metsamaast.
Täpsemalt on tuleohtlikud piirkonnad määratletud tuleohukaardil.
