Praegu on Võrumaa veerel olev laut kui tükike Aafrikat. Sees rõske soojus, paks lõhn, lõpmatu vulin, pimedusest kostvad vägevad sulpsud. Natuke muinasjutuline, natuke hirmutav. Siin asub Eesti ainuke angersägafarm, kauge maa vuntsiliste ja kopsudega röövkalade kodu ja kasvandus.

Aafriklased tahavad pimedust. Iga üleliigne valguskiir võib nad närvi, stressi ajada. Sellepärast on välistatud välklambiga pildistamine. See, et loo peategelased jäävad nägemata, lisab erilisust.

Lauda eesruumis neelab hiigelahi ööd ja päevad küttepuude laamasid, mida traktor Leokite metsast kohale veab. Veetemperatuur ei tohi hetkekski langeda alla 25 kraadi, siis jätavad angersägad söömise ja kasvamise.

Mitmetel sellesuvistel laatadel käis ostuhuvilistest sumin läbi, kui vintske ratastoolimees Avo Leok kohale vuras, paarikümne sekundiga auto kõrvalistmelt võetud ratastooli kokku pani ja erilisi kalu müüma hakkas. „Kas see krossimees? Kas see, kes ratastooli jäi? No on mehel ikka sisu, saab hakkama. Vau, mis kalad!” Nii sosistas rahvasumm, tehes esmatutvust Eestimaa harulduse angersägaga. Kalaga, millel on vuntsilise säga nägu, aga angerjalik nõtke keha, lihast rääkimata.

Vaiksel kõrinal veereb Avo Leoki ratastool üle kivisillutisega hoovi. Kõik, nii pinnas, uksepiidad kui ka vajalikesse kohtadesse viivad kaldteed on kohandatud Avo nüüdsete vajadustega. 2005. aastal MM-etapi treeningul murtud selgroolüli tegi krossistaari ellu valusad korrektiivid. Aga ta ei andnud alla. Leokid saavad ju hakkama.

Üks kolmest peaaegu kõrvuti elavast vennast peab oma kalakasvandust, teisel on saekaater.

Avo püüdis alguses jätkata vanemate lilleäri, aga ratastoolis istuja pole siiski maailma parim peenarde harija. Kui vend Arvo sattus Hollandi angersägafarmi, hakkas mõte Avo peas idanema. Niisama, tegevuseta ta olla ei oska. Kui töökohta pole, tuleb see ise luua.

Hollandist saadud koolitus koos ostetud kalafarmiga on teist aastat Võrumaa reaalsus.

Farm võib paisuda

„Kui saan turunduse paika, pole probleemiks farmi paisutada,” ütleb Avo. Kalad elavad sisebasseinides ja kasvavad kuni kaheksa kuuga pooleteisekilosteks, mis olla parajaim suurus.

„Huvitaval kombel eestlane suvel, grillihooajal kala ei taha, küll aga läheb kaup hästi talvel, ja mida enam jõulude poole, seda paremini,” jagab Avo oma kogemusi. Liiga lihtne see pole, sest kaupluste kalaletid on ju eksootilistest elukatest lookas. Püüa siis veel tundmatu angersägaga löögile pääseda. „Kerge ei ole, hakkama saame,” teab eksootika maaletooja.

Kui Aafrika elukatest aega üle jääb, harib Avo noori krossifänne. Pidevalt tuli takus. Päris liha pole ta ammu suu sisse võtnud. Kalaarmastus käib ka kõhu kaudu.KalaVuntsidega hiiglane

••Aafrika angersäga Clarias gariepinus on magevee röövkala, keda leidub looduses Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas.

••Elab veekogudes, mille temperatuur on 25–27 kraadi. Võib looduses kasvada kuni 170 cm pikkuseks, kaaluda kuni 29 kilo.

••Kuna angersägal on kopsud, elab ta põhjamudasse peitudes üle ka põuaperioodid ja võib roomates ette võtta maismaaretki, et leida sobivat elupaika. Tänu hiiglasuurele suule võib süüa isegi veelinde.