Aaskivi avaldus riigikogus pani mittehääletajad püsti tõusma
Pärast avaldust tõusid püsti ja aplodeerisid nelja erakonna saadikud, kes hääletasid hiljem üksmeelselt Ene Ergma poolt.
Vaatamata sellele, et Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikud parteiliidrite käsul presidendivalimiste esimeses voorus ei hääletanud, tõusid paljud neistki austusavaldusena püsti, seda eesotsas Keskfraktsiooni juhi Ain Seppikuga.
Kohapeal viibinud Päevalehe reporteri Anneli Ammase sõnul oli Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikute reaktsioon spontaanne.
Ülle Aaskivi luges oma avalduse ette pärast rutiinset valitsuse esitatavate seaduseelnõude tutvustamist, sest ta polnud kodanikuna rahul olukorraga, kus Keskerakond ja Rahvaliit keelasid oma liikmetel hääletada.
Aaskivi sõnul pole tal kunagi olnud oma parteid ega erakonda, kuid praegune on tema üheksas valitsus ja neljas riigikogu.
„Panen hetkeks kõrvale oma ameti ja toon teile sõnumi, sõnumi aegade tagant. See saal on olnud iseendast suurem. Meenub viimane ülemnõukogu, kes 14 aastat tagasi jõudis läbi mitmete erinevate otsuste iseenda laiali saatmise otsuseni. Kaks aastat enne tähtaega. Saadikud hääletasid iseenda tööta jätmise poolt, mõtlemata seejuures iseendale, oma võimalikule kohale tulevases valimisnimekirjas. Mõtlemata erakonna positsioonile tulevastel valimistel. Hääletati, sest tunti vastutust riigi ees. Ei iseenda, ei erakonna, vaid riigi ees,” rääkis Aaskivi.
Aaskivi sõnul kirjutati selleks, et saadikutel oleks kergem teha riigi arengule olulisi otsuseid, põhiseadusesse sisse paragrahv 62 - riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. „See tähendab vabadust ja sõltumatust. Veelgi enam – te olete andnud ametivande, saatuse tahtel kõlas see vanne ka täna siin saalis, vande, jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Ustavusvannet ei ole andnud te siin saalis ega neis ruumides oma erakonnale, te olete andnud selle riigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Sellesama põhiseadusliku korra üks osa on presidendi valimise kord,” ütles Aaskivi.
Aaskivi nentis, et presidendi valimise kord põhiseaduses lõpeb küll valimiskoguga, kuid ei alga sellest.
„Mina, Eesti Vabariigi kodanikuna, tunnen vastutust selle riigi ees. Kas tunned ka sina, riigikogu liige, või tunned vaid vastutust oma erakonna ees? Millise valiku teed, riigikogu liige?” küsis Aaskivi saadikutelt.
Aaskivi lõpetas oma kõne, vabandades riigikogu esimehe ees oma käitumist. „Kuid kui ühiskonnas absurdi ja demagoogia tase ületavad ühiskonnas teatud piirid, võivad inimesed tõesti hakata tegema imelikke asju,” ütles Aaskivi.
Esinemisele järgnes tormiline aplaus, austusavalduseks tõusis püsti suur hulk saadikuid, nende seas oli ka keskerakondlasi ja rahvaliitlasi.
