Aasta katk: SMS-laenud
Tänaseks on nii meedia kui ametkonnad enesele teadvustanud, et aasta 2008 katkuna läheb ajalukku kiirlaenuteema ja lakkamatu piiks-piiks reklaam.
Kevadel näitas uuring, et 60 000 inimesel on probleeme laenude tagasimaksmisel, tänaseks ei tea hättasattunute arvu keegi. Ainuüksi Krediidiinfos on kirjas 15 842 lühilaenude võlglast, aga nende andmebaasi sattumiseks peab probleem olema suur.
Kui kevadel näitasid riigi ametkonnad üles absoluutselt abitust ja üleolevust laenumaratoni ohjamisel, siis nüüdseks on seadusemuudatused liigkasuvõtmist ohjeldanud.
Kui kevadel väitsid mõnedki kiirlaenufirmad, et katsed vaba ettevõtlust piirata toovad kaasa fiasko, siis täna, veidi vastu näppe saanuna tunnustatakse riigi regulatsioone. Kui varem varjati reklaamides laenutingimusi ja laenuvõtmise tegelikku kulukust siis nüüd ollakse sunnitud neist kliente teavitama. Lubatavuse piiride kompamine aga jätkub.
Minu nn SMS andmebaasis on enam kui sada inimest, kes ülekutsetele ja tosinale artiklitele reageerinud. On laenuohvreid, nende lähedasi ja lihtsalt murelikke. Aga ka kiirlaenufirmade juhte, omanikke. Riigiametnikke, kes SMS-maratoni ohjata püüavad.
Tänane artikkel, kokkuvõte 2008. aastast SMS-laenude rindel on nende kõigi abiga sündinud. Palusin vastata küsimusele, mis on kiirlaenudega seoses muutunud ja kuidas edasi minna nii, et laenamine ei tähendaks katastroofi rahakotis.
Tänan vastanuid, tänan neidki, kes palusid enda kohta mitte ridagi kirjutada ja ka vastamata jätnuid. Ju olete oma murele lahendust leidmas. Jõudu kõigile teel mõistlikuma maailma poole.
Haridus päästab
Kiirlaenu teema meedias kajastamine on vähendanud arutut laenamist. Probleemi saab lahendada vaid viies inimesteni rohkem finantsteadmisi, et nad oskaks paremaid, arukamaid otsuseid teha. Meie klubis on liikmeid, kes end mässinud sügavatesse võlgadesse. Klubi üritustel omandatud teadmiste abil on nad hakanud probleemidest üle saama.
Peeter Pärtel, majandusklubide CASHFLOW eestvedaja
Teadlikkus eelkõige
Lahenduseks peab olema ausal konkurentsil põhinev, väikeste laenutasudega kiirlaenuturg. Mitte praegune, kus koore riisuvad suured kiirlaenufirmad, kelle ärimudeliks on inkassoteenuste pealt teenimine, kohtusüsteemi kurnamine. Püüame oma internetiportaali www.intress.ee abiga kasvatada teadlikku tarbijat.
Siiski on palju neid, kel pole aimu, et ta seob end elektroonilise laenulepinguga samamoodi kui allkirja andes.
Fred Koppel, MTÜ Intressiklubi
Pedantsus eelkõige
Olen ka ise sel aastal laenu võtnud, kannatada pole saanud, sest lugesin piinliku pedantsusega lepingu sätteid, lasin parandada kahtlasena paistvad kohad. Pea on vajalik mitte ainult mütsi kandmiseks.
Oleg Burov, pensionär
Finantsteadmised usuõpetuse asemel
Inimeste harimist võiks alustada põhikoolist. On pikalt juureldud kohustusliku usuõpetuse teemadel. Pigem võiks õpetada finantsalaseid algteadmisi ja üleüldist asjaajamist.
Mark Kaljulaid, firmajuht
Tark tuvastamisnõue
Laenufirma huvi on oma raha tagasi saada, mitte piiramatult ja kõigile laenata. Laenudest ja nendega kaasnevatest võimalikest probleemidest teavitamine on pannud inimesi rohkem oma vajadusi ja võimalusi hindama, tegema kaalutletud otsuseid.
Kõige olulisemaks sammuks on kahtlemata füüsilise isikutuvastuse nõue, mis aitas turul korda luua. See vähendab pettuste ohtu, aitab laenufirmal teha paremaid laenuotsuseid ja muudab laenu võtmise aeganõudvamaks vähendades läbimõtlemata „impulssostusid“.
Raul Paiste, MCB Finance Estonia ehk Credit 24 tegevjuht
Vähe abireklaami
Kui kindla töökohata inimene saab laenu, siis on talle igas mõttes auk kaevatud. Tean, et hättasattunuil on võimalus saada tasuta juriidilist abi. Aga seda on vähe reklaamitud.
Marianne, krediidiasutuse töötaja, nimi muudetud
Vähem emotsioone
Mitmed majandusajakirjanikud on leidnud, et kiirlaenud ei erine pankade poolt pakutavatest laenutoodetest ning nii pole kiirlaenufirmad teistest finantsasutustest halvemad ega paremad. Kahjuks suhtutakse kiirlaenu temaatikasse ka väga emotsionaalselt ning avalikkusele värvitakse mustades toonides pilt.
Kõik kiirlaenuturgu korrastavad muudatused on kasulikud ja muudavad laenuettevõtteid läbipaistvamaks. Nii jäävad tegutsema eetilised, korrektsed, läbipaistvad ja elujõulised finantsasutused.
Aaro Sosaar, SMS Laen AS juhataja
Hukkamõist liigkasuvõtjaile
Meedias avaldatu on teinud pigem kahju. Kui lugeda õelaid kommentaare, siis see on kole. Riik on vähe teinud. Ettepanekud: lubada laenu anda ainult tööpäeviti kell 8 - 18, et kaoks läbimõtlematu või purjuspäi laenu võtmise ohtu. Laenuandjad peaks ise kohtuma kliendiga, aga mitte delegeerima seda R-kioskile. Karmilt tuleb hukka mõista kiirlaenu kontorite liigkasuvõtjalik tegevus, nad on kui diilerid, kes meelitavad narkomaane nõela otsa.
Ants, laenudega plindris olija
Hoiatusreklaami on vaja
Turumajanduse tingimustes määrab pakkumise nõudlus, kiirlaen (nagu sendioksjonid) on kellegi hea äriidee, mis kasutab ära seadusandjate lühinägelikkust ja tarbijate pimedust! Tuleks keelata kiirlaenude avalik reklaam. On vaja tele lühiklippe lihtsast aritmeetikast, kuidas laenatud 3000 kroonist saab paari kuuga 80000 krooni. Kui seda pakkuda sama tihti ja igal kanalil nagu piiks - piiksu, võiks äkki kasu olla.
Aivi, nimi muudetud
Seadustega pingutatakse üle
Ajakirjandus on toonud kiirlaenu võlgnikele rohkem kahju kui kasu, sest on korduvalt võlgnikele rõhutanud: ei ole mõtet võlgu tagasi maksta, mingu võlgnik parem kohtusse. Ei ole veel siiani ükski võlgnik meid kohtusse andnud selle eest, et me talle laenu andsime. Küll oleme meie andnud võlgnikke kohtusse selle eest, et on jäetud kohustused täitmata. Peale kohtusse andmist on avaldanud võla tasumise soovi ka pahatahtlikult kõrvale hoidvad võlgnikud, keda on väga palju. Sellest vaatenurgast oleme ohvrid siiski meie. Seda kinnitavad ju meie suhtes positiivsed kohtuotsused. Võlg on siiski võõra oma.
Seadustega on pisut üle pingutatud. Kui piirata kiirlaenude andmist kui liigkasuvõtmist siis tuleks keelata ka teistel äridel võtta liigset vaheltkasu.
Alar Ilp, OÜ Hanselaenud juhataja
Tubli minister
Rõõmustab, et minister Lang on üles näidanud harvaesinevat asjalikkust ja viinud mõne kuuga riigikogusse asjakohase seaduste muutmise eelnõu.
Kiirlaenuäri on üks liigkasuvõtmise vorme ja kiirlaenuärimehed ühed paljudest sulidest, kes üritavad enda kasuks ära kasutada oma lepingupartnerite hädasid.
Kõnealune eelnõu raskendab oluliselt alatut liigkasuvõtmist. Aga liigkasuvõtja ohvril peab jätkuma ettevõtlikust, et pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
Rasmus, nimi muudetud
Ootan kohtuprotsessi
Mu klientidest on iga kolmas seotud kiirlaenudega. Kiirlaenuintressidele tuleks seada piirid. Tarbijakaitseamet võiks anda kohtusse mingi konkreetse laenujuhtumi. Kui hagi jõuaks riigikohtusse ning laheneks võlgnikule positiivselt, st mõistlike intresside kohaldamisega, oleks see kaitseks ka teistele laenuvõlgnikele. Lisaks distsiplineeriks laenupakkujaid. Probleemide ennetamiseks tuleks viia koolide õppekavasse majandustemaatika. Katri Heinjärv, võlanõustaja
Rahvuslik õnnetus
SMS-laenud on nagu hasartmängud ja alkoholism, mis teatud piiri ületades võivad muutuda rahvuslikuks õnnetuseks.
Kui olen õigesti aru saanud, on Euroopas olemas liigkasuvõtmist keelav seadus. Miks seda meil ei rakendata?
Reklaamifirmad võiks vastu võtta põhimõttelise otsuse, et kiirlaene ei reklaamita. See on kindlasti naivistlik mõte, aga võimalik. Kui rahvas teeb otsuse põhimõtteliselt millegi taunimiseks, siis see toimib.
Katrin, nimi muudetud
Omavalitsusi ei usaldata
Võlgnikud pole valmis omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole murega pöörduma. Ja nii ei kujuta ma ette ka seda, et võlanõustaja poole pöörduja peaks teenuse eest tasumiseks saama omavalitsusest garantiikirja. Aga koostööd on võimalik teha nii laenuandjate kui ka inkassofirmadega.
Sirje Rehklat, võlanõustaja
Õpitud abituse sündroom
Teema käsitlemine ajakirjanduses on paraku tekitanud „õpitud abitust” – hädasolijad on pannud oma murede lahendamise kohustuse meediale. Siiski on hädasolijad saanud moraalset tuge läbi lootuse tekkimise, parema teabe ning teadmise, et nendega sarnases olukorras on paljud. Ühiskond tervikuna on teadvustanud probleemi, see on aidanud kaasa rohkemale tegevusele igal tasandil.
Asko Uri, üliõpilane
Laenajate enesehäbi
On kurb ja piinlik vaadata, kuidas inimesed arvutusoskuse puudumise tõttu endale häda ja viletsust kokku laenavad. See, et kaasaegses rahvafolklooris on tõmmatud paralleel SMS-laenu võtja ja IQ defitsiidiga inimese vahel, hoiab ehk mõnegi laenuteelt kõrvale. Toimib ehk nende puhul, kes ratsionaalseid argumente ei mõista.
Kindlasti pole paljud laenuvõtjad rumalad, vaid lihtsalt suures hädas. SMS-laen on viimane õlekõrs. On oluline teha puust ja punaseks, et hädad laenu võttes vaid süvenevad.
Õnnetutel laenuvõtjatel on tõsine enesesüüdistamise sündroom. Mis ühelt poolt on adekvaatne hinnang oma tegevusele ja seega paslik. Teisalt aga pärsib võimet iseendale andeks anda või elustiili muuta.
Laine, nimi muudetud
Mida on tehtud, mis on muutunud
• Kui kevadel pidas avalikkus laenuohvreid lollideks, kes ise oma hädades süüdi, siis tänaseks on pahameel kandunud laenuandjaile, keda aina enam nimetatakse liigkasuvõtjateks kes kasutavad ära inimeste harimatust.
• Meedia survel kutsus rahandusminister 16. mail kokku nn kriisinõupidamise, mis omakorda vallandas seadusloome muudatused.
• Finantsinspektsioon avas internetikülje www.minuraha.ee, mis pakub parimat infot kiirlaenudega seotud ohtude kohta. Ettevalmistamisel on laenutemaatikaga infokaust kõigile omavalitsustele. Õhutatakse vaidekomisjoni loomist finantsvaidluste kohtueelseks lahendamiseks.
• Tallinna sotsiaaltöö keskus pakub võlanõustamist Tallinna elanikele tasuta, teistele 300 krooni tund. Võlanõustajad tegutsevad ka Võrumaal, Haapsalus, Taebla ja Tapa vallas.
• Sotsiaalministeerium on tutvustanud võlanõustamist kolmeteistkümnes maakonnas. Koostöös Tallinna pedagoogilise seminariga algab võlanõustajate koolitamine. Uueks aastaks on kavandatud võlanõustamist puudutavaid seminare.
• Eesti juristide liit korraldas SMS-laenud teemal seminari ja pakub õigusabi.
• SA Õigusteenuste Büroo pakub tasuta õigusabi.
• Uus reklaamiseadus nõuab krediidikulukuse määra näitamist, rahapesu vastane seadus laenuvõtja identifitseerimist. Võlaõigusseaduse muudatused nõuavad mõistlikke intresse ja ei luba laenuvõtja vähest pädevust ära kasutada.
• Rahapesu andmebüroo tegi 13 finantsettevõttele ettekirjutused, sest nad ei täitnud kliendi isikusamasuse tõestamise nõuet. Edasikaebamine laenuandjaile tulemusi ei andnud.
• Tarbijakaitseamet on analüüsinud 26 kiirlaenuandja kodulehekülge ja leidnud kõikjal puudusi. Ettekirjutused on saanud MCB Finance Estonia (Credit 24); Monetti AS (Monetti); Ferratum Estonia OÜ (Ferratum). Ameti veebilehel on õpetusi väikelaenude võtmiseks. Koostamisel on juhendmaterjal kiirlaenuandjatele nende kohustuste kohta.
Mis on tegemata?
• Ametkondade tegevus on kooskõlastamata, puudub nö riiklik vastutaja, rääkimata kesksest infoveebist.
• Pädevaid võlanõustajaid napib, omavalitsuste sotsiaaltöötajaid ei usaldata.
• Puudub üleriigiline tasuta nõuandetelefon laenuohvritele.
• Puuduvad läbimõtlemata laenuvõtmise eest hoitavad sotsiaalreklaamid ja tasuta levitatavad voldikud.
• Puuduvad laenuohvrite tugigrupid.
• Puudub ülevaade kõigist laenudega plindris olevatest inimestest.
• Kooliprogramm ei õpeta laenuriskide hindamist.
