Selleks et rääkida Eesti Vabariigi sünnist, peab alustama veidi kaugemalt. Venemaa 1917. aasta veebruarirevolutsioon tõi ka Eestis kaasa suurpuhastuse. Suur osa tsaariametnikke kaotas päevapealt töö ja asemele pandi esialgu ebamääraste ülesannetega üleminekuvõimud, mis allusid Venemaa ajutisele valitsusele, kuid kelle üle enamlased ja rahvuslikud jõud üritasid üksteise võidu kontrolli saavutada. Ootamatult oli kõigil, ka naistel, hääleõigus ning valla- ja linnavolikogusid sai vabadel valimistel valida. 12. aprillil ühendati terve Eesti ala ootamatult üheks autonoomseks kubermanguks. Ka Narva liideti aasta lõpuks Eestiga.

Juulis loodud esimese Eesti parlamendi – Maanõukogu ehk Maapäeva – esimees oli alguses enamlane Artur Vallner, oktoobrist tööerakondlane Otto Strandman. Autonoomset Eesti maavalitsust juhtis augustist Maaliiduga seotud Jaan Raamot, oktoobrist Konstantin Päts. Eesti kubermangu komissar oli Jaan Poska.