Aastaid kestnud võitlus toob kihnlastele peagi hülgejahiõiguse


Aastaid kestnud võitlus toob kihnlastele peagi hülgejahiõiguse
Tänu tõhusale kaitsele on hüljeste hulk kerkinud meie vetes piisavalt kõrgele, et riik saab taas lubada nende küttimist. IVAR JÜSSI

Hülgejahi lubamise üksikasjad peaks täpsemalt paika saama juba järgmisel kevadel.

Keskkonnaministeerium on välja tulnud seaduseelnõuga, millega plaanitakse praegu teise kaitsekategooria alla kuuluvad hall-hülged kanda lähiajal kolmandasse kategooriasse. Sellega on riigi poolt astutud esimene ametlik samm viimase kolme kümnendi jooksul keelu all olnud hülgeküttimise taaselustamiseks.

Mare Mätas sihtasutusest Kihnu Kultuuriruum tunnistas, et värske seaduseelnõu üle on põhjust heameelt tunda, sest see on esimene kindel märk, mis näitab, et kihnlaste kolm aastat kestnud võitlus hülgejahi taastamise pärast hakkab lõpuks vilja kandma.

Spetsialistide kinnitusel on võimalik hallhüljeste kaitsestaatust leevendada, kuna viimase kümne aasta jooksul on liigi arvukus tõusnud Eesti vetes enam kui kaks korda ehk 1500-lt ligikaudu 4000 loomani. Eeskätt peetakse hüljeste asurkonna kosumise põhjuseks viimase paarikümne aasta jooksul rakendatud kaitseabinõusid.

Kütitaks püssiga

„Hallhüljeste Eesti rannikumeres peatuv või viibiv Läänemere asurkonna osa ei vasta käesoleval ajal enam looduskaitseseaduses toodud II kaitsekategooria tingimustele,” põhjendab ministeerium eelnõu seletuskirjas.

„Rannikumere püsivalt või sesoonselt hallhüljeste asustatud neljateistkümnest puhke-alast on praeguse seisuga kaitsealade reservaadi, sihtkaitsevööndi või püsielupaiga kaitsekorraga tagatud kaitse ja häirimatus kaheteistkümnel.”

Ministeeriumi nõunik Hanno Zingel märkis, et hülgejahi seadustamisega seotud aruteluteemasid ja kokkuleppekohti on vaatamata praegu tehtavatele muudatustele eri huvipoolte vahel veel kuhjaga. Tema sõnul peaks kõik täpsemad detailid – nagu näiteks kes, millises piirkonnas ja mil viisil hallhülgeid võiks küttima hakata – loodetavasti paika saama selle aasta lõpuks ning lõplik selgus võiks asjade sujumise korral majas olla juba kevadel.

Mare Mätas osutas, et kihnlaste nägemuse kohaselt, kellele hülgejahitraditsioon ühes hül-gelihast roogade valmistamisega on lahutamatu osa kohalikust elust ja kultuurist, võiks riik saareelanikele anda loa igal aastal küttida umbkaudu kolmkümmend hallhüljest.

„Hülgejaht ei toimuks enam ajaloolisel viisil, vaid püssiga ehk loomadele kõige valutumal viisil,” rääkis Mätas. „Laskjal peab olema nii relva- kui ka jahiluba.”

Meie loomauurijaid ühendav Eesti terioloogia selts on varem teatanud, et hülgejahi lubamise korral tuleks järgida ettevaatusprintsiipi ja arvestada seejuures ka hülgeasurkonna suuruse muutumist. Seetõttu tuleks loomauurijate arvates kehtestada hüljeste puhul vähemalt esialgu dünaamiline küttimiskvoot: võimalik kütitavate loomade arv peab jääma alla ühe protsendi eelneval aastal loendatud hüljeste arvust. Ehk sisuliselt võiks asjatundjate arvates Eesti vetes küttida vähem kui 40 hallhüljest aastas.

Hülgejaht keelustati möödunud sajandi kaheksakümnendatel, kui nende arvukus eelkõige Läänemere vee reostumise ja osalt ka intensiivse küttimise tulemusena madalseisu kukkus ning liik ühtlasi kadumise äärele sattus.

Kuna hallhüljeste arvukus on viimastel aastatel kasvanud ka mujal Läänemeres, on hülgejahi vahepeal seadustanud nii Rootsi kui ka Soome. Eesti rannikumeres loendati 2008. aasta kevadel ühtekokku 4127 hallhüljest, mis moodustab hinnanguliselt ligikaudu viiendiku kogu Läänemere asurkonnast.

Kaks lindu rangeima kaitse alla

•• Kui hallhülge kaitsekategooriat vähendatakse, siis samal ajal karmistatakse kahe ohustatud linnuliigi niidurüdi ja kassikaku kaitset. Nemad viidaks seadusemuudatusega teise kategooria alt üle esimesse.

•• Niidurüdi on maailmas levinud kolme isoleeritud populatsioonina. Eestis on ta haruldane, levinud vaid rannaniidu ja lageraba elupaikades piiratud alal, valdavalt Lääne-Eestis. Eestis pesitseb vähemalt kolmandik niidurüdi Läänemere asurkonnast, mistõttu on selle liigi säilimise tagamine Eesti vastutus nii Euroopa kui ka kogu maailma mõistes. 2008. aastal hinnati niidurüdi arvukuseks Eestis 170–240 haudepaari. Mullu ei ületanud nende arvukus tõenäoliselt enam 200 haudepaari.

Loe veel

•• Kassikakk on samuti Eestis haruldane, hajusalt ja lokaalselt (peamiselt Lääne-Eestis ja saartel) ning väheneva arvukusega liik. Eestis pesitseb viimase hinnangu järgi vaid 60–120 paari kassikakke, mida on poole vähem kui aastatel 1998–2002). Praeguse arvukuse juures peetakse meie kassikakupopulatsiooni suurust liigi pikaajaliseks säilimiseks ebapiisavaks. Kassikakke ohustab madal sigimisedukus – näiteks 2009. a ei lennuvõimestunud Eestis teadaolevalt ühtegi kassikaku poega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare