Aastaid suurenenud kobraste arvukus hakkas äkki vähenema
Viimastel aastatel on metsadele ja põldudele tõsiseks nuhtluseks olnud kõikjal tuhnivad metssead ja vee paisutamisega ametis olevad koprad. Nüüd on kobraste arvukus pärast pikka kasvuaega hakanud vähikäiku tegema.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil tõi viimastele loendusandmetele tuginedes välja, et vahepeal paarikümne tuhande piirimail käinud kobraste hulk on praeguseks ligi paari tuhande võrra kokku kuivanud ja neid loomi elab meie vooluveekogudel 18 000 ringis.
Männili sõnul kinnitab kobraste arvukuse vähenemist see, et viimastel aastatel on kohati kuni viiendiku võrra vaibunud ka nende küttimine.
Kui veel möödunud sajandi üheksakümnendate alguses oli kopraid meie looduses vaid umbes neli tuhat, siis vähem kui kahe kümnendiga suurenes nende arvukus lausa viis korda.
Aastaid kopraid uurinud Nikolai Laanetu osutas, et ühelt poolt on kobraste arvukuse vähenemise taga intensiivistunud küttimine. Igal aastal lastakse suur osa nende juurdekasvust maha. Kui ametlike andmete kohaselt on viimasel ajal lastud keskmiselt 6000 kobrast aastas, siis Laanetu sõnul võib see arv mõnevõrra suurem olla. „Kümnest lastud koprast jääb enamasti üks-kaks looma kätte saamata,” viitas ta.
Teisalt aga on kobraste arvukuse kasvule aidanud pidurit tõmmata nende looduslike vaenlaste huntide ja ilveste hulga suurenemine.
Mahuks 200 000 looma
Praegu on koprad Eestis sisuliselt lindpriiks kuulutatud, kuna nendele võib luba küsimata piiramatul hulgal jahti pidada augusti keskpaigast aprilli keskpaigani. Eriloa alusel, juhul kui loomad kuskil üleujutustega ränka kahju teevad, võib neid küttida ja nende tamme lammutada ka jahihooaja välisel ajal.
Laanetu märkis, et arvestuste kohaselt oleks Eesti jaoks optimaalne kobraste hulk kuni 12 000 looma. Sellise arvukuse juures ei häiriks nad inimesi liialt. Kui aga koprad saaksid kasutusele võtta kõik neile vähegi sobivad elupaigad, mahuks neid Eestisse elama 200 000 jagu.
Vähenemise mõju pole veel tunda andnud
•• Järvamaal Ambla vallas Albu külas asuva Luha talu peremees Vello Altmets ütles, et kuigi kobraste arvukus on vähenemas, pole seda vähemalt tema kodukandis veel tunda.
•• Altmets rääkis, et kuna tänavune suvi oli vihmane ja koprad olid tema maadelt läbi voolava Ambla jõe üles paisutanud, jäi tal üleujutuse tõttu kahelt heinamaalt hein tegemata. „Koprad elavad siin, nagu ise tahavad,” sõnas ta.
•• Altmets rääkis, et kui ta algul üritas kobrastega rinda pista ja pidevalt nende tamme lõhkuda, siis peagi oli ta sunnitud jõuetult käega lööma. „Jõuad sa siis nendele vastu hakata – õhtul lammutad tammid ära ja hommikuks on jälle kõik üles ehitatud,” ütles ta.
•• Samamoodi oli tänavu kobraste kui tuuleveskitega võitlemisest sunnitud loobuma tema naabrimees, kelle suved olid aastaid möödunud kopratammide lammutamise tähe all.
•• Altmets tõi välja, et Luha talu heinamaid üle ujutanud paisudest ülesvoolu jääval vaid kolme-nelja kilomeetri pikkusel jõelõigul oli viimati neli kopratammi.
