Kaitseministri sõnul peegeldab valitud pealkiri  hästi tegelikku olukorda maailmas, kus lisaks tavalistele julgeolekuohtudele on tekkinud uued, seni liialt vähe tähelepanu pälvinud ohud nagu kübersõda ja – terrorism, vahendas kaitseministeeriumi pressiteenistus.

Analüüsides Eesti  vastu toime pandud rünnakuid tõdes Aaviksoo, et internetist on reaalselt saanud XXI sajandi "täiuslik lahinguväli".
„Eesti-vastaste küberrünnakute näol oli tegemist kübersõja ja - terrorismiga, mida teostasid mitte ainult primitiivsete vahenditega asjaarmastajad, vaid ka kõrgetasemeliste teadmiste ja - vahenditega spetsialistid,” ütles Aaviksoo.

Ministri sõnul on nüüdseks selge, et aja- ja asjakohaste vastumeetmete rakendamine Eestis hoidis ära olukorra, mis oleks võinud ähvardada riigi julgeolekut. Tema arvates on  inimestel  vildakas ettekujutus küberruumist kui  piiritletud  virtuaalsest keskkonnast, mis ei põhjusta inimohvreid, erinevalt näiteks sõjalistest operatsioonidest.

Aaviksoo sõnul ähvardab küberterrorism  asümmeetrilise relvana  vägagi reaalselt kommunikatsioonivahendite toimimist  ning seab seeläbi ohtu kogu ühiskonna tervikuna.  Rahvusvahelise üldsuse strateegiline valik ei tohi Aaviksoo sõnul siinkohal olla vabatahtlik elukeskkonna arengut positiivselt mõjutava tehnoloogia arendamisest loobumine või riikide internetiseerimise kärpimine. Pigem on tähtis nende efektiivne tuvastamine ja karistamine, kes tahavad kasutada olemasolevat tehnoloogiat valedel eesmärkidel.   

Minister pidas oluliseks küberrünnakute vastase toimiva  tugeva rahvusvahelise juriidilise raamistiku loomist. Alustada tuleks Aaviksoo sõnul küberrünnakute määratlemisest.
Kaitseminister  tegi  konverentsil osalenud kõrgetasemelistele rahvusvahelistele julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundajatele ettepaneku töötada välja  tõhusam ja ühtlasem riikide ja riikidevaheliste organisatsioonide küberkaitse poliitika.