Aaviksoo: kirjeldasin teiste riikide seisukohti
Kaitseminister ütleb tänases Guardianis et Gruusia usaldusväärsus on kahanenud. “Peame tunnistama, et Tbilisi usaldusäärsus on kahjustada saanud,” tsiteerib ajaleht Aaviksood. “Mõned riigid näevad selgelt, et Gruusia käitus ettearvamatul moel,” lisab ta veel juurde.
Aaviksoo selgitas täna Päevalehele, et hindas Briti ajalehes pigem teistes riikides levinud arvamust. ”Kahjuks on see hinnang, et mitmete meie partnerriikide pealinnades on levinud arvamus, et Gruusia käitus ettearvamatult, adekvaatne. Eesti valitsuse välispoliitika või minu isiklik seisukoht pole muidugi kübetki muutunud. Kindlustunnet meie seisukohtade õigsusesse lisab seegi, et me tajume tekkinud olukorda ilmselt adekvaatsemalt. Gruusia vajab meie kaalutletut, tarka ja rahvusvaheliselt mõjukat ühist toetust,” selgitas Aaviksoo.
Aaviksoo esialgne kommentaar oli antud pärast eile Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välis- ning kaitseministreid kaasanud üld- ja välisasjade nõukogu istungit ja sellest jäi mulje, et ta vastandus Eesti ametliku seisukohaga.
Seal otsustati pärast seni kindlalt Gruusiat toetanud Suurbritannia ning Rootsi meelemuutust taasavada Venemaa ja EL-i vahelised kõnelused partnerlus- ja koostööleppe üle.
Teatavasti otsustas EL vahetult pärast Gruusia sõda need läbirääkimised Venemaaga katkestada kuni see täidab lõplikult Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy poolt augustis vahendatud kuuepunktise rahuplaani kõik tingimused.
Eesti küll leppis EL-i eilse otsusega, kuid on seni kindlalt sellise suunamuutuse pärast muret väljendanud ning väitnud, et kuuepunktine rahuplaan pole üldse veel täidetud. Näiteks välisminister Urmas Paet pani oma eilsetes väljaütlemistes ikka veel ühemõtteliselt vastutuse konflikti puhkemise eest Venemaale. Rääkides läbirääkimiste taasavamisest sõnas ta, et need ei seadusta mingil moel Venemaa käitumist Gruusias ega vasta ELi väärtustele ja põhimõtetele.
Paeti arvates peab Euroopa Liit eesseisval tippkohtumisel andma Venemaale selge sõnumi, et Gruusia ründamine on jätnud sügava mõju ELi-Vene partnerlussuhete jaoks vajalikule usaldusele ning Vene-Gruusia rahuleppe kõik punktid tuleb täita.
“Venemaa ei täida endiselt endale võetud kohustusi ning seega ei saa ka rääkida vaherahuleppe täielikust täitmisest. Sama seisukohta väljendab ka ELi eesistuja deklaratsioon, milles ELi välisministrid väljendasid veel kord kindlat toetust Gruusia territoriaalsele terviklikkusele,” rääkis ta eile Aaviksoole täpselt vastupidist juttu.
Veel eile kirjutas aga Aaviksoo parteikaaslasest riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson oma blogis, et “käimasoleval kohtumisel peaks Eesti jääma kindlaks oma senistele välispoliitilistele põhimõtetele ning jätkama Gruusia püüdluste toetamist”. “Kui ministrid eesistuja ettepanekul isegi soostuvad 1. septembril külmutatud leppekõnelusi Venemaaga jätkama, peavad need olema seotud Moskva poolt võetud kohustuste täitmisega,” lisas riigikogulane.
Päevaleht küsis peaminister Andrus Ansipilt, kas kaitseministri seisukoht väljendab nüüdset Eesti riigi ametlikku seisukohta. Ansip nentis, et ta pole kaitseministri seisukohta näinud. “Teatavasti on Gruusia ise kutsunud üles augustis toimunud konflikti põhjalikuks rahvusvaheliseks uurimiseks ning kaitseminister võis nimelt seda silmas pidada,” arvas Ansip.
