Aaviksoo loob SAPA-s korda
Sellele vaatamata käib abilinnapea välja lubaduse SAPAs kord majja lüüa, ehitamisele lähiajal selged reeglid kehtestada ning vähendada planeeringute menetlemise aega praeguselt paarilt aastalt maksimaalselt aasta peale. Selleks tahab Aaviksoo luua linnale planeerimisosakonna, kuhu ootab missioonitundega spetsialiste.
Mis sundis Teid ärimaailma kõrgliigast poliitikamaailma ääremängijaks minema?
Inimese elu jaotub erinevateks etappideks ja kui mul on kaks väga selgelt erinevat etappi. Ühes neist tegelesin aktiivselt spordiga (Aaviksoo on olnud tippkorvpallur – toim.), teises tegutsesin ettevõtlusvaldkonnas (Aaviksoo on juhtinud Normat ja EMTi – toim.). Kui sa läbid mingisuguse tee mingisuguses ajaühikus, siis sa pead endale selgeks tegema, kas selles valdkonnas on sul piisavalt väljakutseid, et jätkata. Pikkade arutulude tulemusel ütlesin iseendale, et ilmselt olen ma piisavalt vana selleks, et oma elukogemusele tuginedes minna poliitikasse ja mitte liiga vana, et ma ei jõuaks seda asja endale selgeks teha. See valik oli mulle loogiline. Aga mitte kerge.
Kas teil oli kõrgemapalgalisi pakkumisi?
Mul oli oluliselt kõrgemapalgalisi pakkumisi (abilinnapea palk on 25000 krooni – toim.). Loomulikult oleme me kõik huvitatud heast sissetulekust, aga inimesele on tähtsad ka muud kriteeriumid. Üks on see, kas sa oled vajalik, kas sa suudad panustada sellises kohas, kus seda osatakse hinnata ja sa ise tunned rahuldust sellest, mida sa teed. Ja ümbritsevad inimesed vaatavad, kas ta saab hakkama või ei saa. Rahulolu sellest mida sa teed on mitmekülgne. Motivaatoriks ei ole ainult raha.
Kas praeguses linnavalitsuse osatakse teid hinnata? Kas Edgar Savisaarega pole raske läbi saada?
Oma tegevuse väärtustamine tuleb ära teenida, kindlasti pole seda võimalik teha kahe päeva või kahe nädalaga. Aga ma loodan küll, et suudan selle valdkonna endale niipalju selgeks teha, et saan siin midagi paremaks muuta.
Täna on sõlmitud koalitsioonilepe ja linnapea on Savisaar. Väga selgelt on meil palju ühiseid huvisid, aga on ka erinevad huvid, mis tulenevad erinevate erakondade lubadustest oma valijatele. Poliitika on kompromisside kunst ja andku jumal mõistust teha mõistlikke kompromisse. Aga ma olen selles suhtes optimistlik, sest on selged valdkonnad, kus on hea koostöö.
Mõtlesin siin ka seda, et kui teil on mingi nägemus arengu kohta, kas te saate seda ellu viia?
Ellu saab viia asju, mis on loogiliselt põhjendatud ja milleks on ressursse. Aga nagu me kõik teame, on Tallinna linnavalitsuses antud hetkel probleeme rahalise ressurssiga. On neid asju, mida me saaksime meie kõigi heaks teha, aga piirid seab rahakott ja see on kahjuks õhuke.
Minu valdkonnas on ka turvalisusega seotud probleemid, koostöö politseiga ja planeerimine. Linnaplaneerimine on inimressursi- ja töömahukas ala. Helsingis näiteks tegeleb sellega 200 inimest, meil võib neid kahe käe sõrmedel üles lugeda. Piirid seabki rahakott.
Kuidas täpsemalt hindate linna rahandusseisu?
Rahaline seis on pingeline. Siin on kaks võimalust. Üks on üritada suurendada tulupoolt – meil on ka kampaania inimeste registreerimiseks, et need, kes Tallinnas elavad, maksaksid siin ka makse. Aga linn peab olema ka atraktiivne ja elanikusõbralik. Siis siia tullakse ka siis, kui siin on töökohti – see on ettevõtlusega seotud pool. Ettevõtluskliima Eestis on soodne. Ma usun, et seoses Euroopa Liiduga liitumisega suureneb välishuvi siinse ettevõtluskeskkonna järgi ja siia tuleb jätkuvalt välisinvesteeringuid.
Sama oluline on, et me tegeleks kulude poolega. Olen veendunud, et täna on selliseid valdkondi linnavalitsuses, mida saab teha efektiivsemalt, näiteks on päris palju dubleerimist linnaosadega nii aja- kui ressursikulu osas. Tallinn on maailma mastaabis ikkagi väike linn, nii nagu Eesti on maailma mastaabis väike riik. Väikest linna ja väikest riiki tuleb majandada hästi efektiivselt.
Kolm aastat tagasi kritiseerisite ise teravalt ajaleheveergudel säästva arengu ja planeerimise ameti venivat tööstiili. Nüüd on see ametkond teie haldusalas, mida kavatsete ette võtta?
Täna üritame ameti juhtivtöötajatega muuta meie tööd efektiivsemaks ja läbinähtavamaks, et me ei annaks võimalusi erinevateks spekulatsioonideks. Tuleb üle vaadata, kas kõik toimingud, mis praegu SAPAs tehakse, on vajalikud. Mina ei ole päris kindel, et on. Aga eelkõige peab SAPA järgima seadust.
Üks asi, mis päris tihti ära unustatakse, on see, et kui SAPAsse tuleb näiteks ehitusloa taotlus, siis antakse see tihti tellijale või arendajale tagasi täienduste või paranduste tegemiseks. Aga ikkagi arvatakse, et see dokument oli SAPA käes ja see aeg inkrimineeritakse SAPAle. Ei maksa arvata, et ma olen nüüd tulihingeliselt asunud SAPA töötajaid kaitsma, aga seda ei saa ka arvesse võtmata jätta.
Mida olete jõudnud selles osas juba ära teha?
Olen kohtunud juhtivate kinnisvaraarendajatega, projektbüroode liiduga, et ühiselt vaadata, kuidas teha menetlusprotsessi lihtsamaks, läbipaistvamaks ja koos sellega ka kiiremaks.
Praegu on ette valmistamisel terve rida ehitusmääruseid, kus sätestatakse, milliseid maju, kui kõrgeid, kui suures mahus tohib ehitada. Kinnisvaraarendajad ütlesid väga selgelt ühest suust, et kui meil on reeglid selged, siis on meil lihtne ehitada, lihtne planeerida, me teame, mis on selle maa maksumus juba ette, teades, kui palju ja mida saab sinna ehitada.
Täna on see paljuski ettearvamatu protsess.
Kui lühikeseks oleks võimalik planeeringute menetlemise aeg viia?
Keskmist on väga raske välja tuua, aga ma tahaks loota, et see aeg ei tohiks olla üle aasta. Kuigi me teame, et Soomes ja Rootsis võtab see aega üle kahe aasta ja seal on kõik sellega harjunud, tuleb aru anda ka sellest, et Tallinna linnal ei ole palju oma maad. On eramaa ja on riigimaa. Ja linna huvide, avaliku ruumi kaitsmine seoses sellega, et meil on väga vähe oma maad, on väga keeruline. Soomes-Rootsis on siiski enamus munitsipaalmaa.
Mida peate üldse kõige tähtsamaks ülesandeks abilinnapeana?
Praeguses situatsioonis näen, et mida kiiremini me suudame vastu võtta erinevate piirkondade ehitusmäärused, seda parem meil kõigil on. See lihtsustab ja kiirendab menetlemise protsessi. See oleks prioriteet number üks.
Samas pean ma väga oluliseks linna seisukohalt jätkata Põhjaväila ehitamist, et transpordiprobleemid ei kasvaks üle pea. Täna on kahjuks tihtipeale nii, et tegeleme tulekahjude kustutamise, mitte ette vaatamisega, linna planeerimisega pikas perspektiivis. Selles mõttes on väga hea, et on valminud linna arengukava aastani 2025, see on samm selles suunas edasi.
Väga tõsiselt tahan edasi minna ka turvalisuse poolega. Meil on olnud juba kaks väga meeldivat kohtumist uue politseiprefekti Raivo Küüdiga ja meil on kõik eeldused konstruktiivseks koostööks olemas. Linnal pole oma politseijõude, kuid näiteks on meil palju kirutud videovalvesüsteem - seda tuleb koos edasi arendada. Teenib see ju meie kõikide julgeoleku ja turvalisuse huvisid.
Üks märksõna, millest siiani pole palju räägitud, on olme- ja perevägivald. Tahame koostöös linnaosadega selgitada selliseid probleemseid peresid, kus ei ole kõik korras. Siin tuleb päris palju ära teha nii kohalikel konstaablitel kui linnaosadel. Sellist sünergiat on võimalik saavutada. Eelnevatel aastatel on linn eraldanud konstaablitele kortereid, et konstaablid elaksid oma piirkonnas, et inimesed teaksid, kes on nende konstaabel, et ta oleks oma inimene. Mitte nii, et konstaabel tuleb Maardust Mustamäele oma piirkonda”.
Väga hästi on käivitunud naabrivalve projekt. Ka siin on meil koostöö nii elanike, turvafirma kui politseiga.
Räägitud on SAPAs eraldi planeerimisosakonna loomisest. Kas pooldate seda?
Ma pooldan seda ja loodan, et suudame selle kevadel käivitada. Teistes riikides on sarnased üksused olemas. Linnas peaks olema selline kompetents. Täna tellitakse kõik tööd väljast. Sellise üksuse olemasolu aitaks ka paremini kaitsta linna huve ja kiirendada detailplaneeringute menetlemist.
Mida te täpsemalt jõuaks teha? Kui suur see osakond võiks tulla?
Täna ei ole seda kokkulepet. Väga kriitiliselt vaadatakse seda, kui linnavalituse ametnike arv suureneb. Samas kõik kogu aeg kiruvad meid, et see asi (planeeringute menetlemine - toim.) võtab nii kaua aega. Tuleb leida optimaalne suhe ja kindlasti on vaja häid spetsialiste. Kuna aga linnavalitsuse palgad ei suuda konkureerida erasektori palkadega, on vaja missioonitundega inimesi, kes tahavad olla osalised linnaruumi kujundamisel.
Algatatud on kõrghoonete teemaplaneeringu koostamine. Olen rääkinud SAPA juhatajaga, kes ütles, et see võtab mitu aastat ja maksab kümmekond miljonit ja olen rääkinud Kesklinna vanemaga, kes loodaks selle valmimist väiksemas mahus ühe aastaga. Milline on lahendus?
Ma arvan, et tõde on seal kuskil kahe vahepeal. See on taaskord asi, mis meid kõiki puudutab ja seda tuleb teha, et ei tekiks lõputuid vaidlusi, kas üks tohib ehitada 22 korrust või teine tohib ehitada 46 korrust – ühel hetkel otsustatakse see ära ja see on nii avalik teadmine kui ka teadmine kõigile nendele, kes tahavad ehitada ja ostavad endale selleks krunte. Täna ei ole selleks kahjuks ette nähtud SAPAl rahalist ressurssi, aga me loodame selle saada. Võibolla on tõesti mõistlik teha seda tsoonide kaupa, aga kui teha, siis üks kord ja korralikult, poolikut asja ei ole ka mõtet teha.
Hea näide on Rotermanni kvartal, kus lepiti kokku kui kõrgeid maju ja millised mahus tohib ehitada ja kõik aktsepteerivad seda. Teadmatus on kõige hullem asi.
Mida arvate probleemist Suurtüki tänava juures linnamüüri ääres, kus Restori elamukvartali arendusel vanade majade mahalõhkumisel tuli välja suurepärane vaade, mida poldud 300 aastat nähtud? Kas linn võiks Restorilt selle vaate välja osta?
Jah, meil on eraomand püha ja puutumatu. Selles küsimuses on esmaspäeval minu juures nõupidamine ja üks, mida linn peab kindlasti tegema - linn peab defineerima oma huvi, mida linn seal näha tahab ja millises vormis. Kuidas me saame omanikuga probleemi lahendada nii, et nii linlaste huvid kui eraomaniku huvid oleksid kaitstud. Vaja on dialoogi. Praegu see asi seisab, ent lahendust tahab nii linn kui krundi omanik.
Kuidas hindate linna ja Falcki ärilisi sidemeid?
Ma ütles selle kohta nii, et kõiki leppeid tuleb võtta ajas ja ruumis. Siis, kui see lepe sõlmiti, ei oldud nii targad kui ollakse täna. Mõista hukka varem sõlmitud lepingut ei ole korrektne. Küll tuleks üle vaadata teatud tingimused, kuna olukord on muutunud. Siin ma usun, et Falck hea ühiskonnateadliku firmana on nõus nende tingimuste üle läbi rääkimine. Ei oleks ju loogiline see, et kui tõuseb parkimise hind kahekordseks, et nad saaksid samasugust protsenti edasi. Minul loogika tõrjub seda omaks võtmast. Nende töö ei muutu sellest, et kas tunni hind on 48 või 24 krooni. Arvan, et leitakse kompromiss.
Mõte sellest, et parkimist võiks korraldada munitsipaalpolitsei, ei ole ka vale, sest nende ülesanne ongi heakord, on see siis parkimise reeglitele vastavus kui see, kas jääpurikad ei kuku pähe. Aga selleks, et asju hästi teha, on vaja aega.
Mida arvate era- ja ärisektori koostööst ehk PPP-süsteemist?
Sellised era- ja avaliku sektori vahelised koostöövõimalused on mujal maailmas äärmiselt levinud. Aga täna ei ole sellel Eestis loodud selget õiguslikku ruumi. Hea initsiatiiv takerdubki selle taha. Siin me ootame ka head lahendust koostöös rahandusministeeriumiga. Muu maailma sellega toimetab, oleks mõistlik ka meil teha. Olen veendunud, et see koostöö lähitulevikus suureneb.
Mida arvate neljapäeval volikogust toimunust, mida teie kolleeg Margus Allikmaa nimetas mässukatseks?(Keskerakonna saadikud otsustasid mitte toetada reformierakonda kuuluva Allikmaa juhtimisel valminud otsust Katleri kool sulgeda, samas kui volikogu ees avaldasid meelt lapsed – toim.)
See oli ebameeldiv üllatus, seda enam, et linnavalitsuses oli kokku lepitud. Koolide sulgemine on valuline protsess. Aga lähtuti selgest majanduslikust arvutusest, et mitu last saab koolis olla, et oleks võimalik ühte kooli pidada. Kõikides komisjonides leidis see heakskiitu ja viimasel hetkel alluti poliitilisele provokatsioonile. Tegelikult on kõige tähtsam hariduse kvaliteet. Kui pearaha on nii vähe, et sa ei saa pidada kõiki oma ala õpetajaid – inglise keele õpetaja peab andma ka ajalugu, sest koolil ei ole tema palkamiseks raha – siis ei saa anda head haridust. Siin ma näen küll poliitilist populismi, mitte ratsionaalset mõtlemist.
Kui palju olete jõudnud oma kahenädalase linnavalitsuses töötamise juures poliitiliste mängudega kokku puutuda?
Kahjuks olen sellega juba kokku puutunud. Ilmselt on võimalik sellega harjuda, aga tunnistan üles, et ma veel ei ole harjunud. Äripoole pealt tulles sa ikka vaatad olukordadele ratsionaalselt ja käitud ratsionaalselt. Kui rahakott on õhuke, siis ka kodus ostetakse süüa, mitte uut värviteleviisorit. Ma loodaks ikka seda, et ka poliitikas lähtutakse realiteetidest.
Peep Aaviksoo
Sünniaeg ja -koht: 18. august 1956 Tartu
Perekonnaseis: abielus, poeg (üliõpilane)
Haridus:
1991–1993 Estonian Business School, magister MBA
1980 Tartu Ülikool, kehakultuuriteaduskond, treener
Täiendusharidus:
2001 London Business School, Senior Executive Program
1997 A. Goldratt Institute, Jonah program
1993 D.E.S.S. Commerce Exterieur de Paris 1, Sorbonne
1991 McLaren School of Business, University of San Francisco, Certificate in US Business Practices
Teenistuskäik:
1975–1979 Tallinna Kalev, korvpallur
1980–1990 Harju KEK, juhtiv insener
1990–1991 Tallinna Taarabaas, kommertsdirektor
1991–1993 AS Tabal, tegevdirektor
1993–1994 AS Paraprint, juhatuse liige, tegevdirektor
1994–1996 AS Eesti Loto, juhatuse liige, arendusturundusdirektor
1996–1998 AS Norma, juhatuse esimees, tegevdirektor
1999–2003 AS EMT, juhatuse esimees, peadirektor
02.2004 (k.a) Tallinna abilinnapea
Lisainfo:
emakeel – eesti keel
inglise ja vene keel – kõrgtase
Eesti Korvpalliliidu president,
Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige,
Tallinna Rotary klubi president (1996–1997)
Magistrite klubi president (1994–2001)
Harrastused:
korvpall, mäesuusatamine, golf
