Kaitseväe luureskandaal sai alguse eelmisel talvel, kui ilmnes, et luurajad olid nuhkinud kaitseministeeriumi ametnike järele. Prokuratuur selgitas välja, et 2005. ja 2006. aastal koostati ja säilitati kaitsejõudude peastaabis ettekandeid, mis põhinesid avalikest andmebaasidest saadud teabel ja ametnike tähelepanekutel, kuid sellisel moel teabe hankimist ei saa käsitleda jälitustegevusena.

Küll aga leidis prokuratuur, et luurajad rikkusid seadust 2004. aastal, kui koguti andmeid kolme isiku kohta. Kes need kolm isikut on, ei selgu, sest prokuratuur tunnistas kõik kriminaalasja materjalid riigisaladuseks. Sellegipoolest pääsesid kõik asjasse segatud kaitseväelased puhtalt, kuna uskusid ise, et nende tegevus on seaduspärane.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles eile, et ministeerium peab juhtumist tegema kaks järeldust. “Esiteks ikkagi tuvastati, et kaitseväes toimus ebaseaduslik jälitustegevus. Selline tegevus sai võimalikuks “tänu” seadusandlikule segadusele,” rääkis Aaviksoo. Teiseks tõi ta välja, et niisugune olukord oli võimalik ebapiisava järelevalve tõttu. “Tuleb olla enesekriitiline ning tugevdada tsiviiljärelevalvet, et vältida selliste sündmuste kordumist,” ütles minister.

Aaviksoo sõnul ei ole mõtet seadust rikkunud ohvitsere karistada ka distsiplinaarkorras. “Liiglihtne oleks üks ohvitser teha kõiges süüdlaseks. Vastutavad ka konkreetsed ülemused kaitseväes, kaitseministeerium, valitsus ja riigikogu erikomisjon. Moraalselt peaks karistama kõiki,” lausus ta.