NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
13.12.2017 02:01
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "ivangorodist" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
13.12.2017 05:41
Aga on mehel turi ülespumbatud ! Ülikond ragiseb.
13.12.2017 06:03
Jääb mulje nagu polekski tegemist Eesti Wabariigiga.
13.12.2017 06:48
Abilinnapea Belobrovtsev, linnaasutuste juht Glebova... Kas keegi oleks osanud 1988. aastal ennustada sellist Eesti Vabariiki:(
    13.12.2017 08:35
    Vabalt oleks ja seda veelgi rängemal kujul. Asi lihtsalt selles dekoloniseerimises, mida ei toimunud. Tadžikid ja muud islamivabariigid soovitasid oma vankadel soojalt maalt oma vandistani tagasi lonkida ja kes sellest aru ei saanud, neile tehti see selgeks tummade keeles, väga valusas vormis žestidega manipuleerides. Meie aga kuulasime nn vabastajast plaanikomitee esimehe möla ja kelle pesas need tibukesed välja hautud on? Aasta 40 ja praegune ju samasugune, vankad laiutavad riigis nagu oma kodus, eestlastel vaid siberisse komandeerimise asemel läände putkamise võimalus veel alles.
    13.12.2017 10:13
    Nad ise kelgivad, mil moel veerand sajandi eest võim haarati.
    Mikk Marran, Eve Vungo, Eesti pöördub läände, alapealkirjaga „Laari valitsus” , Kirjastus „Avita”, 1999. Veel loeme impressumist: „Täname Konrad Adenaueri fondi igakülgse abi eest.
    Lk 11
    Peamiseks vastuolusid tekitanud küsimuseks oli presidendi positsioon Eesti Vabariigis ning tema valimise viis. Loobumine presidendi otsevalimisest ja üleminek esimestel valimistel mitmeastmelisele tähendas, et tekkis võimalus t a k i s t a d a Arnold R ü ü t l i t saamast Eesti Vabariigi esimeseks p r e s i d e n d i k s . Oli ju selge, et otsevalimistel saaks presidendiks Rüütel, kellel tollal oli tohutu toetajaskond – ligi 70 % elanikkonnast. ... Tagantjärele hinnates etendas Assamblees väljatöötatud põhiseadus Eesti edasises arengus määravat osa , valmistades tõhusaimal kombel ette Isamaa võimuletulekut. ... 18. juunil 1992 kiitis Ülemnõukogu ägedate vaidluste järel heaks ka valimisõiguse andmise väliseestlastele. Analüüsides 1992. aasta valimistulemusi, on näha, et seaduses loodud e e l i s t e t a ja väliseestlaste häälteta oleks Isamaal valitsuse moodustamine võimatuks osutunud.

    Seega "võimatu" t e h t i teoks, kuid mis ja kelle huvides?
    13.12.2017 13:09
    ja kuidas on see seotud tondiraba jäähalliga?
13.12.2017 08:29
Tondiraba tondid omadega rabas.
13.12.2017 08:40
... Sellist raha Tallinnal ei ole, et kõik lasteaiad korraga korda teha....

Televisiooni jaoks raha küll
13.12.2017 09:25
Alustame algusest: miks ta oleks pidanud selleks üldse saama? Tal polnud selleks mitte ühtegi vajalikku kogemust ega omadust.
13.12.2017 10:07
"Kas see tähendab, et osas Tallinna koolides jääb õpilasi vähemaks ja mõnda kooli ootab sulgemine?"

Mihkel Tamm, reporter: millal teete omale selgeks eesti keele mõiste "osa" kasutamise?
13.12.2017 13:07
No kuulge, häbi võiks olla! Inimene on mitu aastat raha saanud töö eest, mida ta pole teinud ja kui ka midagi on teinud, on teinud valesti, oskamatult, küündimatult jne. Kõige selle juures veel "arutatakse", kas valimistel hääli kogunud juhtimiskogemuseta endine sportlasest parteisõdur ikka lahti lasta või mitte?
Uus keskerakond???
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega