Abilinnapea Mutli ähvardab e-valimised kohtus vaidlustada
„Kui lugeda valimiste keskkomisjoni esimehe Heiki Sibula avaldusi, siis on selge, et ainsa Euroopa Liidu liikmesriigina e-valimisi korraldavas Eestis on oht valimisvabaduse rikkumisele,” viitas Mutli linnavalitsuse teates sellele, et Sibul palus Keskerakonnal hääletustelke mitte püstitada, kuna seal võidakse valija otsust mõjutada.
„Ka seda võib ju pidada valija mõjutamiseks või aktiivseks kampaania tegemiseks, kui inimene soovib hääletada näiteks mõnes raamatukogus olevas üldkasutatavas arvutis ning samas ruumis viibib juhuslikult mõni valimistel osalev kandidaat,” tõi Mutli näite.
„E-valimistel osalevad tõenäoliselt suures osas just erinevates ministeeriumides ja omavalitsustes töötavad kontoriinimesed, kelle kabinetti võib igal hetkel sisse astuda mõni valimistel osalev poliitik. Kas sel juhul võiks seda kvalifitseerida mõjutamisena?“ küsib Mutli.
Sibul: mujal ei ole erakonda agiteerimas
Valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul on Mutli toodud näidete puhul tegemist teistsuguste olukordadega.
„Keskerakonna kampaaniatelkides hääletamisel võib valimisvabadus olla mõjutatud seetõttu, et sealsamas kõrval tehakse agitatsiooni. Mujal ei ole kandidaate ja erakonda oma kampaaniat tegemas,” põhjendas Sibul.
E-hääletuse puhul ongi Sibula sõnul arvestatud, et valija ise vastutab oma valimisvabaduse eest. „Eeldame, et hääletamise otsustus tehakse võimalikult privaatselt ilma kaudsete ja otseste mõjutusteta. Erakonna hääletustelgis on need ohud väga suured. Ka e-hääletuse heades tavades on rõhutatud, et kollegiaalseid hääletuspunkte ei tehta,” lausus Sibul.
Valimiskomisjoni esimees rõhutas, et tema taunib Keskerakonna teguviisi ja rõhutas, et kui keegi vähegi tunneb, et tema häält on hääletustelgis kuidagi mõjutatud, on tal alati võimalus oma hääl asendada privaatsemas keskkonnas.
Mutli ähvarduse peale e-valimiste protseduur kohtusse kaevata ütles Sibul, et terve hääletusviisi ei soovitaks ta löögi alla seada. „Lihtne analoog – maailmas on väga levinud kirja teel hääletamine. See on konstitutsioonikohtutes läbi vaieldud ja enamik ühiskondi seda aktsepteerib. E-hääletuse õiguslik pool on samuti kuni riigikohtu lahendini läbi vaieldud.”
